Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuluhüvitistest enesetapjalikul moel

    Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).Foto: Erik Prozes

    Riigikogu tööd ei saa kuluhüvitiste puhul võrrelda tavapärase tööeluga, selgitab riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

    Täiesti teadlikult püüan riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise teemat lahti seletada mõnes mõttes enesetapjalikul moel.
    Paarikümne aasta jooksul pole Eestis suudetud valitud rahvaesindaja staatust demokraatlikus riigis lahti seletada. Meist pikema parlamentaarse ajalooga riikides pole seda suudetud 100 aastaga. Põhjus on ka lihtne. Ei ole midagi loomulikumat, kui anda hinnanguid töö tegemise kohta igaühe enda isiklike kogemuste alusel. Palgatöö tegija kogemus on pärit ettevõttest või asutusest, kus on ülemused, kelle juhtimise ja kontrolli all tööd tehakse. On ka töötajad, kes täidavad oma kohustusi. Kõigile tuttav olukord. Riigikogu liikme puhul on see veidi keerulisem.
    Tänasel ametipostil olles on mul siiralt hea meel, et valijad on olnud niivõrd targad ja pole valinud riigikokku saadikut, kes teeks selle staatuse loo must-valgelt ja väga inetult arusaadavaks.
    Valija palkab saadiku
    Kujutage ette olukorda, kus mandaadi saanu tuleb parlamenti, annab vande ja võetakse palgale, kasutab ära kõik kuluhüvitised viimase sendini. Seejuures aga teatab, et need ülejäänud 100 tegelast riigikogus on niivõrd rumalad ja mõttetud ning seetõttu nelja aasta jooksul rohkem parlamenti ei ilmugi. Sellele järgneks õigustatud suur ja avalik pahameel ning ühemõtteline nõudmine, et riigikogu juhatus või esimees peaks päevapealt sellise saadiku töölt lahti laskma. Esimees peaks aga käsi laiutama ja seletama, et ta ei saa seda teha, sest ta ise pole seda saadikut tööle võtnud. Kuidas saab tal siis olla õigus kedagi lahti lasta? Saadik on parlamenti valitud ja tema tegelikud tööle võtjad on tema valijad. Et tekitada veelgi rohkem segadust, siis lisan, et sellel inimesel oleks täielik õigus uuesti kandideerida ja saada ka tagasi valituks. Meie põhiseadus annab võimaluse taotleda riigikogu liikmelt mandaadi võtmist vaid juhul, kui tegu on kestva võimetusega teha tööd. Sellel tegelasel oleks aga suure tõenäosusega kõik võimed olemas.
    Ehk siis tavapärases tööelus arusaadav ei ole sama mõistetav parlamentaarses töös.
    Mul on vedanud, et sellist saadikut pole riigikokku valitud. Valitud on 101 inimest, kellel kõigil on lisaks oma maailmavaatele ka oma kombed ja arusaam, mida võib ja mida mitte. Usun, et kellelgi ei ole raskust enda töökaaslased jagada kaheks – need, kes jõuavad koosolekule õigeks ajaks, ja need, kes ei jõua sinna õigeks ajaks mitte kunagi. Kas ma eksin? Täpselt sama olukord on riigikogus. Olete imestunud? Miks?
    Tööga seotud kulude hüvitamisel on siiani lähtutud loogikast, et riigikogu liige peab valijatele ja eelkõige ise enda valijatele ära seletama, kuidas ta kasutas talle antud võimalusi. Kui ta keeldub seletuste andmisest, siis näitab see suhtumist valijatesse, mitte niivõrd meediasse. Valijad saavad oma suhtumist samuti väljendada järgmistel valimistel, kui neil on muidugi selleks soovi.
    Lisaks sellele on kuluhüvitistel piirangud, mis on olulises osas kirjas seaduses ja mida riigikogu juhatus saab täpsustada. Juhatus täpsustas neid nüüd oma võimaluste piires selgemaks.
    Kas läbilõige ühiskonnast?
    Äripäev ärgitas mind seda teemat puudutama küsimusega, kas need riigikogu 101 liiget on läbilõige meist kõigist või peaksid olema saadikutena eeskujuks? Vastus on elu enda antud, sest enamik riigikogu liikmeid oskab oma tööga seotud kulutusi teha avalikult, põhjendatult, arusaadavalt. On ka neid, kes ei taha seletusi anda või kelle seletusi ei suuda avalikkus mõista. Ma ei saa kuidagi väita, et need esimesed oleksid eeskujuks rahvale ja need kulutajad kujutaksid läbilõiget. See poleks aus ega õige.
    Riigikogu saadikud ei ole kukkunud kuu pealt, nad on valitud maa pealt. Kui keegi tulevane kandidaat lubab olla selleks eeskujuks, siis ärge tema poolt hääletage. Olen kindel, et temast saab esimesel võimalusel kuluhüvitiste nn kangelane. Vabandan, aga nii ta kipub olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.