4. detsember 2015 kell 13:00

Dollariga tasub olla ettevaatlik

SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi.  Foto: Erakogu

Ehkki USA ja Euroopa rahapoliitika tüürivad vastupidistesse suundadesse, mis peaks dollarit tugevdama ja eurot nõrgendama, siis dollarile panustades oleksin nüüd juba ettevaatlik, leiab SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi.

Neljapäeval tegi euro USA dollari vastu suurima ühepäevase tõusu alates 2009. aastast, kuna Euroopa Keskpanga (EKP) rahatrüki pikendamise otsus ei olnud piisavalt ulatuslik. EKP pikendas rahatrükki, kuid turgudele sellest ei piisanud.

Neljapäeval langetas EKP deposiidimäära 0,1 protsendipunkti võrra tasemele miinus 0,3%, nii nagu analüütikud ootasid. Lisaks sellele pikendati kvantitatiivse lõdvendamise ehk rahatrüki programmi kuni 2017. aasta märtsini. EKP juht Mario Draghi teatas, et on valmis programmi pikendama nii palju kui tarvis, vajadusel suurendama igakuiseid võlakirjaoste ning langetama intresse veelgi, et saavutada 2% inflatsiooni eesmärki.

Kõik see peaks eurot nõrgendama, sest madalam intress tähendab, et raha on odavam, ja suurem rahatrükk tähendab, et rahapakkumine on suurem. Kuid turuosalistele sellest ei piisanud ning euro tõusis uudise peale 3% – viimase kuue aasta suurim ralli. Turg on harjunud sellega, et Draghi teeb rohkem, kui oodatakse. Turud on väga psühholoogilised, seega vaatamata sellele, et analüütikute ametlik ootus oli deposiidimäära langetamine –0,3%ni, siis sisemiselt ootasid paljud ulatuslikumat programmi, mis oleks võinud hõlmata madalamat intressi ja igakuiste võlakirjaostude kohest suurendamist.

Deposiidimäär on intress, mida keskpank maksab kommertspankadele nende rahavarude hoiustamise eest. Euroopas on aga see intress negatiivne, mis tähendab, et pangad maksavad oma raha hoiustamise eest peale – poliitika eesmärk on julgustada panku rohkem raha majanduse turgutamiseks klientidele välja laenama.

Keskpankadel on kaks peamist meetodit majanduse elavdamiseks. Esimene neist on intressimäärade langetamine ja teine kvantitatiivne lõdvendamine.

Intressimäär on sisuliselt raha hind ehk intressimäärade langetamine muudab raha odavamaks ja kättesaadavamaks. Lisaks sellele nõrgendab intressi langetamine tavaliselt riigi valuutat, mis toetab eksporti, sest toota on odavam ja ettevõtete kaup muutub konkurentsivõimelisemaks.

Kvantitatiivne lõdvendamine (quantitative easing, QE) ehk keskpangapoolne finantsvarade ostuprogramm ehk lihtsustatult öeldes rahatrükk on keskpankade kasutatav rahapoliitika, mille eesmärk on suurendada rahapakkumist majanduses, hõlbustada ettevõtetel oma tegevuseks kapitali kaasata, võimaldada pankadel anda rohkem laene ja nõrgendada valuutat. QE on kahest meetmest drastilisem ja uuem leiutis ning seda kasutatakse, kui intressimäärade langetamine pole piisav.

Euroopa ja USA rahapoliitika liiguvad eri suunas

Maailmas toimub harukordne lahknemine keskpankade rahapoliitikas. USA on tõmmanud oma kvantitatiivse lõdvendamise (QE) programmi koomale alates 2014. aasta algusest, lõpetades see täielikult oktoobris 2014. Peale selle ootab kolm neljandikku turuosalistest, et USA Föderaalreserv (FED) tõstab 16. detsembril esimest korda üheksa aasta jooksul baasintressimäära.

Euroopa, vastupidi, alles alustas oma QE programmi 2015. aasta alguses ning EKP räägib ainult programmi suurendamisest ja intressimäärade langetamisest. See väga konkreetne erinevus kahe maailma enimkaubeldud valuuta majanduspiirkondades on tekitanud laialt levinud hinnangu, et dollar tugevneb ja euro nõrgeneb. See võib nii olla, aga enne kui tormata oma raha dollarisse konverteerima, peaks arvestama mõningate teguritega.

Esiteks, turud ei liigu mitte alles siis, kui midagi juhtub, vaid juba siis, kui teatakse või arvatakse, et midagi hakkab juhtuma. Euro ja dollari puhul oli see hetk tegelikult juba 2014 esimeses pooles, kui FED hakkas rahatrükki lõpetama ja Euroopa rääkis kehvade majandusolude tõttu rahapoliitika lõdvendamisest. Turgudel on olnud üle pooleteist aasta aega, et sellele infole reageerida, eurot müüa ja dollarit osta. Euro on dollari vastu sellest ajast langenud ligi veerandi võrra.

Teiseks, ajalooliselt on dollar tõusnud intressimäärade tõstmise ootuses, kuid hakanud langema vahetult pärast intresside reaalset tõstmist. Intresside tõstmise viimasest kuuest tsüklist viiel on dollar saavutanud oma tipu esimesel intresside tõstmise päeval ja edaspidi langenud, olgugi et intressid tõusid edasi.

Kolmandaks, tulevasest intressitõusutsüklist USAs räägitakse juba kui nn tuvide intressitõusust (dovish hike). Tuvid on turgudel need, kes toetavad intresside langetamist ja rahatrüki suurendamist. Seega viitab tuvide intressitõus sellele, et oodatakse, et kuigi esialgne tõus võib tulla juba detsembris, siis kujuneb edasine tõstmine väga ettevaatlikuks ja aeglaseks, mis just väga dollarit ei toeta.

Neljandaks, majandusnäitajad USAst ei ole tegelikult midagi hiilgavat ja Euroopa näitab teatud kosumise märke. USA inflatsioon on ikka sisuliselt null, väga kaugel FEDi soovitud 2% tasemest. USA tööstustoodangu kindluse indeks PMI langes novembris 48,6 punktini, madalaim tase alates 2009. aastast, kusjuures skoor alla 50 viitab majanduslangusele. Eurotsoon pole küll samuti just väga tugevas seisus, kuid töötus langes oktoobris viimase nelja aasta madalaimale tasemele ja jaetarbimine on selges tõusutrendis.

Viiendaks, ostupositsioon dollaris on Bank of America Merrill Lynchi andmetel hinnatud kõikide finantsturgude kõige ülekoormatumaks positsiooniks. See tähendab, et väga paljud investorid on juba vahetanud oma raha dollaritesse. Alati tasub mõelda kriitiliselt, et kui enamik juba on mingis varas, siis saab see enamik seda vara ainult kas hoida või müüa. Kui ei ole eriti kedagi, kes saaks dollarit juurde osta, siis ei pane miski seda tugevnema.

Dollaril palju languspotentsiaali

Euro suhe dollarisse on jõudnud sellisele madalale tasemele ootuses, et Euroopa lõdvendab ja USA kitsendab rahapakkumist. Üldlevinud ootus on olnud, et EKP suurendab detsembris märgatavalt varade ostuprogrammi ja FED tõstab esimest korda intressimäärasid. Esimene ei realiseerunud ja dollar kukkus. Kui ka teine ei realiseeru, siis on väga võimalik, et dollari pulliturg ehk tõusutrend on lõppenud. Kõik pilgud on nüüd USA-l ja 16. detsember on kuupäev, mis on ringitatud investorite kalendrites suurelt ja punaselt.

Kui kõik läheb ootuspäraselt, siis USA teeb esimese intressitõusu detsembris ja edaspidi tõstab määrasid väga ettevaatlikult ning Euroopa jätkab rahapoliitika lõdvendamist. Sellisel juhul võib vabalt dollar pikas perspektiivis euro vastu edasi tugevneda. Kuid arvestades ilmselt tuvide intressitõusutsüklit USAs (võimalust, et Euroopa majandus hakkab taastuma ilma täiendavate meetmete vajaduseta) ning investorite juba praeguseks suuri panuseid dollarisse, siis isegi sellisel juhul, kui dollar tugevneb, ei ole näha, et dollari tulevane tõus oleks piisavalt jõuline ja kiire, et see õigustaks tavalise investori tehingukulusid konverteerimisel ja valuutariski koduvaluuta euro suhtes.

Minu sõnum ei ole see, et euro hakkab nüüd ja kohe dollari vastu tõusma, aga tuleb olla ettevaatlik selle peavoolu jõudnud mõtte puhul, et dollar peab tugevnema ja euro peab nõrgenema.

Euro-müük-dollari-ost võis olla särav investeerimisidee poolteist aastat tagasi kuni praeguseni, aga praegu ei pruugi selles tehingus enam nii palju väärtust olla.

Autor: Kristofer Vähi

Hetkel kuum