Astume rikaste jälgedes

Artikkel

- Arvamused
- Aleksander Tõnnisson
- 16. detsember 2015 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Astume rikaste jälgedes
Buildit.ee kaasasutaja ja tegevjuht Aleksander Tõnnisson.Foto: Jassu Hertsmann
Kui me tõesti soovime jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, siis võiksime nendelt võtta ka eeskuju, leiab Buildit.ee kaasasutaja ja tegevjuht Aleksander Tõnnisson.
Alustada võiks ettevõtjate ja riigi vastasseisu lahendamist, et tekiks külg külje kõrval seismise ja ühise eesmärgi nimel töötamise tunne.
Viimaste nädalate uudistest võib lugeda, et Eesti ettevõtluse aktiivsus väheneb. Äriregistris on registreerinud kümneid tuhandeid ettevõtteid, kellel puudub reaalne majandustegevus. Usun, et kõigil, kes kunagi asutasid ettevõtte, oli siiras soov midagi ära teha.
Endale esimese palga väljamaksmisel saabub kainestav arusaamine sellest, kui suured on siiski maksukäärid ettevõtte palgafondi ja töötaja netopalga vahel. Tavatöötaja seda tihti ei talu ning ei tunne vastutust ettevõtte tulemuste või riigi parema toimise ees. Huvitaval kombel on Eesti maksustamise määradega Euroopa esirinnas ning sotsiaalkindlustundega tagumises pooles.
Ebasoodne olukord
Tööjõu maksustamise vähendamine on oluline just alustavatele ja väikeettevõtjatele. 2/3 kogu Euroopa majandusest tekitavad väikeettevõtjad. Üle 80% Eesti ettevõttetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 inimese. Selliste ettevõtjate jaoks on suhteline maksukoormus võrreldes ettevõtte käibega ebasoodne.
Ettevõtte tulumaksu puudumine soodustab eelkõige suurte ja juba tegutsevate ettevõtete kulude optimeerimist. Alustava ettevõtte puhul on vähetõenäoline teenida suuri kasumeid juba esimeste tegutsemisaastatega. Küll aga on oluline maksta endale ja oma töötajatele konkurentsivõimelist palka. Tööjõu maksustamist tuleks vähendada ja restruktureerida selliselt, et töötaja ja tööandja maksud oleksid võrdsed.
Saksamaal on ettevõtjal õigus loobuda enda sotsiaalkindlustamisest, loobudes ühtlasi ka pensionist. Usaldatakse ettevõtjaks hakkajate valikuid ning nende võimet kindlustada oma tulevik. Ettevõtlusega tegelemise motivatsiooniks, jällegi Saksamaa näitel, peaks olema lubatud ettevõtte kahjumi mahaarvamine isiklikust maksustatavast tulust.
Maks alla
Oluline oleks vähendada ka haigekassa kindlustuse makseid. Olukorda saaks parandada, lubades turule privaatse tervisekindlustuse, mis oleks riiklikult vastuvõetav ning doteeritud sarnaselt haigekassale. Eraturu tingimustel konkureerivad kindlustuspakkujad suudavad tuua hinna alla ja pakkuda kvaliteetsemat teenust nii nagu arenenud riikides.
Vähendama peaks ka esmatarbekaupade käibemaksu. Naeruväärne on tõsiasi, et Eesti keskmine palk on kolm korda väiksem kui Kesk-Euroopas, aga toit, lastekaubad jms on kallim. Käibemaks mõjutab kõige enam väikese sissetulekuga peresid, kelle rahakotist enamik kulub toidukorvile, transpordile ja eluasemele. Tasakaalustamiseks võib mõelda luksuskaupade maksustamist ja aktsiisiga maksustatava kauba maksumäärade tõstmist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum