Kalev Saare • 18. detsember 2015 kell 4:30

Juhatuse liige ei vastuta teiste pahateo eest

Kalev Saare  

Juhatuse liige vastutab vaid juhul, kui ta on oma kohustusi rikkunud, selle rikkumise tagajärjel on kahju tekkinud ning juhatuse liige ei tõenda, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega, kirjutab vandeadvokaat Kalev Saare.

Kehtiva õiguse kohaselt vastutavad mitmest liikmest koosneva äriühingu juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju eest solidaarselt. See tähendab, et äriühingul on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist omal valikul kas kõigilt oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmetelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Praktikas on sageli tekkinud küsimus nende juhatuse liikmete vastutusest äriühingu ees, kes ise ei osalenud äriühingu jaoks kahjuliku lepingu üle peetud läbirääkimistel ega selle sõlmimisel ning kes parimal juhul üksnes olid või võisid olla teadlikud teise juhatuse liikme poolt vastava kahjuliku tehingu või toimingu tegemisest.

Riigikohtu otsus

Selgust juhatuse liikmete solidaarse vastutuse põhimõtte kohta toob riigikohtu novembri otsus. See väljendab põhimõtet, mille kohaselt nõude eeldused iga juhatuse liikme puhul tuleb kohtul eraldi kindlaks teha ning üksnes ühe juhatuse liikme poolt nõude eelduste täitmine (sh kohustuse rikkumine) ei too kaasa teiste juhatuse liikmete solidaarset vastutust selle rikkumise tagajärgede eest.

Juhatuse liikmete solidaarse vastutuse realiseerumise eelduseks on muu hulgas see, et iga liige on rikkunud äriühingu suhtes oma ametisuhtest tulenevat kohustust, iga juhatuse liikme poolse kohustuse rikkumise ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos ning vastav liige ei suuda tõendada, et ta on kohustusi rikkudes toiminud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks, et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saaks pidada tema tegevusetust olukorras, kus ta teab teise juhatuse liikme poolt kahjuliku tehingu tegemisest, tuleb kahjunõude esitajal muu hulgas ära näidata, kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liige pidanud käituma, sh kas ja kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liikmel olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida või selle tagajärgi vähendada.

Ainuüksi ühe juhatuse liikme teadmine teise juhatuse liikme poolt äriühingu nimel kahjuliku tehingu tegemisest ei ole üldjuhul piisav, et lugeda vastavat juhatuse liiget oma ametisuhtest tulenevaid kohustusi rikkunuks.

Hetkel kuum