Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniraha võiks sama hästi madratsi alla panna

    Investor Kristi Saare.Foto: Erakogu

    Hiljutine arutelu pensionisüsteemi üle on takerdunud pisimuudatustesse, selle asemel et parandada fundamentaalseid vigu teises sambas, kirjutab investor Kristi Saare.

    Vananeva ühiskonnaga riigis on vaja ümber mõtiskleda pension nii, et iga inimese panus oma tulevikku oleks suurem kui praegu. Seda saab teha sisuliselt kahe hoovaga – kas veenda inimest rohkem raha kõrvale panema või saada investeeritud raha pealt suuremat tootlust. Praegu pole riigil argumente veenda inimesi kumbagi võimalust uskuma, sest teisest sambast kõige suuremad võitjad on fondihaldurid, ning inimestel pole põhjust mõelda rohkem panustamisele ega loota kõrgemat tootlust. 
    Inimesed käituvad teist sammast kritiseerides arusaadavalt – ei ole võimalik mõistlikke inimesi veenda rohkem raha oma pensionisse investeerima, kui tootlus ei ole mõistlik. Halba investeerimisinstumenti ei päästa kõlav reklaam ega pinnapealsed parandused. Inimest, kes oma pensionisse panustab, huvitab eelkõige see, et ta seda raha tulevikus näeks ja et tema raha eest kantakse hästi hoolt. Seetõttu ei nõustu ma Rainer Saadi arvamusega, et pensionite tootlus pole oluline.
    Riik toetab halba toodet
    Aeg on vaadata fakte. Teise samba 10aastast tootlust vaadates on meil mitu pensionifondi, mis jäävad tootluselt alla garanteeritud tähtajaliste hoiuste tootlusele. Samuti on meil mitu pensionifondi, kus fondide valitsejate nn tootlus (haldustasu) on sama suur kui investorite tootlus. Ehk, meil on fonde, mis pole pikaajaliselt suutnud toota üle 1–2%, ning on fonde, kus iga euro kohta, mis teenib inimene tulevikuks, teenib fond endale samamoodi ühe euro. Sisuliselt subsideerib riik halba investeerimistoodet, suutmata sundida panku tõhusamalt tegutsema ja üritades samal ajal veenda inimesi halba instrumenti panustama lisaraha.
    Investorite soovitusi, et võiks investeerida teise samba raha pigem passiivselt ja indeksitesse, kritiseeritakse suure võimaliku riskitaseme tõttu, ent samas eksisteerivad meil 50–75% aktsiatesse aktiivselt panustavad pensionifondid, mis kätkevad endas sisuliselt sama riskitaset, pakkumata võrdväärset tootlust ja koorides veel raha otsast teenustasudeks.
    Võttes ette pensionikalkulaatori, on pilt nukker. Oletades, et olen praegu keskmist palka teeniv 26aastane noor, kes kogub usinalt pensionit, siis 1% tootluse ja 5% tootluse vahe on aastate lõikes sisuliselt kolmekordne (ning investeeritud rahast ligi 20% võtab endale fond valitsemistasudeks). Liitintressi mõju ei tohi alahinnata ja mida kauem me laseme fondidel sama halva tootlusega jätkata, seda suurem on tulevikus mure inimestele elamisväärse pensioni tagamisega.
    Tasudele lagi
    Kuidas on võimalik teistes riikides pakkuda erinevaid pensionifonde, mille teenustasud jäävad pigem 0,2–0,5% vahemikku? Pankade jaoks on praegu tegemist sisuliselt maast leitud rahaga, millega ei kaasne mingit vastutust. Näiteks oleks mõistlik panna tasudele lagi kuskil 0,5% juures ja soovi korral pakkuda mingit tulemusboonust (näiteks kui fond tegelikult teenib mõni aasta 10% tootlust – praegu on see sisuliselt unelm). Miks on vaja aktiivseid fondijuhte, kelle tööle pole mingeid nõudmisi, mingit kontrolli ega mingeid ootuseid?
    Kui inimesel oma pensionifondi varasid vaadates ei teki tunnet, et ta kogub seda raha mõttetult – sest suurim võitja on fondihaldur –, alles siis saame hakata tegelema küsimusega, kuidas inimesi veenda rohkem raha kõrvale panema. Alles siis saab küsimuseks kerkida asendusmäär, et kas see võiks olla praeguse 40% asemel 60% või midagi muud.
    Üks-ühele raha koguda tulevikuks ei ole jätkusuutlik. Praegu aga võistlevad edukalt teise sambaga tootluselt nii tähtajalised hoiused kui ka meelerahult niisama madratsi alla raha kogumine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.