Pulki täis pea viib tupikusse

11. veebruar 2016, 07:00
Pingega kimpus olev töötaja mõjutab ka enda ümber olevaid kolleege, partnereid ja kliente.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160211/OPINION/160219980/AR/0/stress.jpg

Suurest stressitaluvusest rohkem võiksid tööandjad hinnata töötaja võimekust pingetega toime tulla, kirjutab rubriigitoimetuse juht Rivo Sarapik.

Stressi- või pingetaluvusele tuleb varem või hiljem piir ette ning siis hakkab juhtuma ebameeldivaid asju. Kannatab töötulemus, tekivad füüsilised ja vaimsed tervisehädad, kontollimatu käitumine liikluses või hääle tõstmine alluvate peale. Mida kõrgemal positsioonil boss, seda hõlpsamini viimast andestatakse või peetakse juhtimisvõtteks, mida see aga pole. Selline käitumine on ebaadekvaatne reageering olukorrale ning oma tunnetele.

Kui inimene ei oska teda vaevavale probleemile leevendust leida, kajastub see ka tema tööelus. Lisaks agressiivsusele näiteks töötatakse läbipõlemiseni, hilinetakse, lubadused-projektid venivad, töö kvaliteet on kasin jne. Lisaks isiklikele tulemustele kujundab see ka õhkkonda ja mõjutab ümbritsevaid kolleege, partnereid või kundesid.

Vaimne tervis ehk liikuma panev jõud

Väärtustada ei tasuks niisiis mitte stressi talumise hulka, vaid hinnata ning arendada töötajate oskust pinget juhtida. Tõsi, nagu füüsiline vorm, on ka liikuma panev jõud ehk vaimne tervis igaühe isiklik asi, mille eest peaks ennekõike igaüks ise hea seisma. Samas võib ärile osutuda kasulikuks selles suunas positiivseid tõukeid anda ja vaadelda seda kui investeeringut. Pealegi tuleb tööjõupuudust ja selle süvenemist arvestades iga töökäepaari hoida kui silmatera.

Kui enda liigutamist soositakse palju näiteks spordikulude hüvitamise kaudu, siis vaimse poole eest hoolitsemine on selle kõrval kasutamata võimalus. Pindi Kinnisvara näide tõendab, et sellest võib suurt tulu tõusta. Kuna ettevõtte töötajad puutusid ametis tihti kokku ebameeldivaga, mis nii neid endid kui nende tööpanust mõjutas, otsustas ettevõtte omanik Kalev Roosiväli midagi ette võtta.

Ta hakkas ettevõttes korraldama regulaarseid vaimset tervist puudutavate teemade arutelusid, mida juhivad eksperdid ja mille teemad valisid välja töötajad ise. Näiteks on käsitletud enda kehtestamist kriisiolukordades ning kuidas tulla toime emotsioonidega. Osalemine on vabatahtlik ning ürituse kulutused hüvitab ettevõte, nagu ka näiteks esimese personaalse nõustamise, kui selleks soovi peaks tulema.

Möödunud aastal investeeris kinnisvarafirma sellesse ligikaudu 3500 eurot ehk umbes kolme äriklassi sülearvuti hinna suuruse summa. Selle investeeringu teenis üks töötaja tagasi juba kolme kuuga. Tuli välja, et see üks töötaja ei tulnud toime tööstressiga ning plaanis lahkuda. Probleemid tulid enne minekut jutuks. Ärasaatmise asemel viidi andekas ja kasulik töötaja üle teise ametisse ning selle personaliotsusega kaasnenud lisamüügiga oli aastakulu tagasi teenitud kvartaliga (kuula ka intervjuud saates Äripäev Eetris).

Tööriistakasti laiendamine

Ent raha pole ainus mõõdik. Aidates inimesel lahendada midagi, mis teda vaevab ja ta elukvaliteeti halvendab, saab vastutasuks ka tänutunde. See omakorda on tugev motivaator nii firmas töötamiseks kui ka maksimaalselt panustamiseks.

Samuti muutuvad tööturul järjest olulisemaks keeruliste probleemide lahendamine, loovus, emotsionaalne intelligentsus, koostöö, ka kognitiivne paindlikkus jne. Kõik pehmed väärtused. Ümber on kujunemas ka tööaeg ehk piirid töö ja eraelu vahel peab oskama tõmmata ise.

Emotsionaalse poolega toimetuleku tööriistakast, eriti meestel, on kaunis vaene. Kui jutuks tuleb pinge maandamine, kerkivad esile ikka naps, nädalalõpumöll klubis või ka sport, tihti ka ülearuses määras. Ent on ka konstruktiivsemaid võimalusi.

Näiteks USA sõjavägi on avastanud, et lahingust tulnud ja traumajärgse stressihäire käes vaevlevate sõdurite ravi on tulemuslikum ja mõnel juhul ei vaja ka ravimeid, kui nad tegelevad meele kontrollimise ehk mediteerimisega. Sellega tegelevad ka tegevsõdurid – lisaks füüsilistele võimetele on taju kriitilise tähtsusega.

Praktika positiivset mõju on täheldanud ka mitmed ookeanitagused koolid New Havenis, San Franciscos ja Californias, kus praktika juurutamine õppeasutuses on vähendanud õpilaste agressiivsust, parandanud samal ajal õpitulemusi ning tõstnud õpetajate töömotivatsiooni. Mõned koolid on lisanud tunniplaani jooga. Ka Eestis kasutatakse vaikuseminuteid, mille eesmärk on sama – tähelepanu ja meelerahu.

Mediteerimine või jooga on vaid näited ega pruugi kõigile sobida. Küll annab USA armee maailma silmapaistvama organisatsioonina eeskuju, et inimeste rahulikus meeles peituvad võimalused ja sellesse tasub panustada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2016, 06:58
Otsi:

Ava täpsem otsing