Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ära koonda, parem arenda

    Heikki MäkiFoto: Andras Kralla

    Kui Eesti soovib odava allhankemaa staatusest välja kasvada, tuleb ettevõtetel jõulisemalt panustada inimeste arendamisse, kirjutab Finesta juht Heikki Mäki.

    Lähema kümnendi jooksul on oodata tehnoloogia hüppelist arengut. Meie ettevõtetes aga ei pöörata inimeste vähesele muutumisvalmidusele piisavalt tähelepanu. Kes kohe uuendustega kaasa ei tule, need koondatakse. Kust võtta paari aasta pärast töötajaid, kes uusi tehnoloogiaid kasutada oskaksid?
    Esiteks peaksid tootjad otsima võimalusi, kuidas oma oskusi keskkonna muutustele vastavalt ära kasutada. Teiseks peaksid firmad kasutama oma kapitali, et inimeste oskuseid tulevikuks arendada, mitte neid koondada. Näiteks pika ajalooga Soome ettevõte Kemira tootis varem tööstuskemikaale ja väetisi, mis reostasid loodust ja vett. Hiljuti aga suunas Kemira oma inimeste oskused veepuhastustehnoloogiate loomisele ning on selles valdkonnas globaalne turuliider.
    Üsna arglikult ja aeglaselt astutakse samme, et välistööjõud Eestisse ning erivajadusega inimesed tööturule jõuaksid. Kuna elukestva õppe kontseptsioon tekitab siinmail vähem võõristust, tuleks vähemalt seegi ettevõtete tegelike tööjõuvajaduste vankri ette rakendada. Siin on kolm ettepanekut, kuidas aidata inimestel omandada vajalikke oskusi, et koos Eesti majandusega tulevikus hakkama saada.
    Muutumisvalmiduse julgustamine
    Eesti edu üks kriitilisi tegureid on tekitada inimestes muutumisvalmidust. Inimesi tuleb selleks natuke sundida, iseenesest muutuda ei taheta. Selles saavad just tööandjad, täpsemalt juhid ja personalijuhid palju ära teha.Kui inimesed saavad koduettevõttes samm-sammult muudatustega harjuda, siis on neil ka vähem hirmu suuremate muutuste, näiteks tehnoloogia arengu ja tööalase (ajutise) mobiilsuse ees. Ettevõtted võiksid senisest enam kasutada näiteks tehasesisest rotatsiooni, ka lihtsamatel ametikohtadel, premeerida neid, kes end tööalaselt arendavad ning korraldada kõikidel tasanditel muutustega toimetuleku koolitusi.
    Tööjõu konkurentsivõime arendamine
    Suurettevõtetel on tööjõuvajaduse muutumisel mugavam ja odavam senised töötajad koondada kui laiemalt mõelda ning oma inimesi muutusteks ette valmistada ja neile ümberõppevõimalusi pakkuda. Seetõttu on oluline, et riik paneks õla alla oskusliku tööjõu arendamisel, mida Eesti ettevõtetel rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vaja läheb.
    Üks lahendus oleks töötukassa kaudu toetuse jagamine neile ettevõtetele, kes oma töötajaile praktilisi ümberõppeprogramme ja töövarjupäevi korraldavad. Veelgi tulemuslikum võiks olla eri osapoolte kaasamine lahenduste leidmisse ning koostöö ergutamine. See tähendab, et riiklikult määratletakse sektorid, kus kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige teravam. Raha jagatakse konkursi korras eri organisatsioonidest moodustunud partnerlustele, mille osalised just nende sektorite tööjõuvajadusi mõistavad ning töötajaid koolitada suudavad.
    Sarnane programm algatati paar aastat tagasi Marylandi osariigis USAs, mis on suuruse poolest Eestiga võrreldav. Sealses esimeses toetusvoorus võitnud projektide hulgas olid esindatud nii tervishoiu, küberturvalisuse kui tootmise valdkonnad. Partnerlustes teevad koostööd näiteks eraettevõtted, erialaliidud, kodanikuühendused, kõrg- ja kutsekoolid ning teised koolitusasutused.
    Töötajate liikumise soodustamine ettevõtete vahel
    Tööstusettevõtetes muutub tööjõuvajadus seoses rahvusvaheliste tellimuste täitmisega pidevalt. Harvad pole juhused, kui hulk töötajaid koondatakse ning paari kuu pärast hakatakse samu ja uusi inimesi tööle võtma. See räsib inimesi ning teiselt poolt kahandab koondamishüvitiste maksmise mõistlikkust.
    Ettevõtted samas tööstusharus või sarnaste tootmisoperatsioonidega võiksid sõlmida koostöökokkuleppeid, mis võimaldaks neil töötajaid ajutiselt vahetada. Praegu piirab sellist tegevust nii seadusandlus kui ka inimeste valmisolek tööalaselt liikuda.
    Eesti soovib odava allhankemaa positsioonilt välja kasvada. Selleks, et ettevõtete tootlikkust ning töötajate sissetulekuid suurendada, tuleb astuda jõulisemaid samme inimeste arendamiseks.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
     
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.