Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-hankeplaani vastuolu

    Mart Parind.Foto: Cobalt

    Kui seadusandja annab hankijatele blankovolituse kõigi tarkvaralitsentside hangete puhul kasutada kõige erandlikumat menetlusliiki ja mitte avaldada mistahes kutset konkurentsile, võib see minna tõsisesse vastuollu Euroopa Liidu alusnormidega, kirjutab advokaadibüroo Cobalt jurist Mart Parind.

    Kuuludes ELi, peab Eesti austama kohustust järgida reegleid, mis on sätestatud liidu siseturu toimimise kaitseks. Kui seadusandja on soovinud luua menetluslikku otseteed olukordadeks, mil autoriõiguslikel põhjustel leidub tõepoolest vaid üks ettevõtja, kes suudab pakkuda soovitud tarkvara litsentsi, pole eraldi aluse loomine põhjendatud. Nii direktiivis kui seaduse eelnõus sisaldub norm, mis lubab ainuõiguste kaitsele viidates kasutada erandlikemat menetlusliiki.
    Dilemma
    Olukorras, kus uue seaduse aluseks olevate ELi direktiivide ülevõtmise tähtpäev on kohe käes, seisab parlament silmitsi dilemmaga: kas menetleda seadust turbokäigul, et võtta direktiivid üle võimalikult väikese hilinemisega (õigeaegne jõustamine pole enam võimalik) või süüvida põhjalikult eelnõu finessidesse ja pakkuda hankevaldkonna inimestele magushaput lohutust stiilis „kaua tehtud, kaunikene“. Loodetavasti langeb liisk viimase kasuks, kuna hilinetud on juba nagunii, lisaks vajab korrigeerimist nii mõnigi eelnõus sisalduv möödalask.
    Üheks olulisemaks neist on eelnõu säte, mille kohaselt võib hankija rahvusvahelisest piirmäärast allapoole jäävates tarkvaralitsentside hangetes kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (rahvusvaheline piirmäär asjade ostu puhul on 135 000 eurot riigi ja riigiasutuste ning 209 000 eurot madalama tasandi hankijatele). Hankedirektiivid sellist võimalust ette ei näe. Eelnõu säärane loanorm võib olla vastuolus ELi aluslepingutega. Konflikti tuum seisneb eeskätt järgmistes pidepunktides.
    Esiteks, väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus on kõige erandlikum hanke­menetluse liik. See hälbib üldisest riigihanke korraldamise loogikast seetõttu, et hankija ei avalda hanketeadet ega kutsu muul moel ettevõtjaid lepingule konkureerima. Euroopa Kohus on toonitanud, et selle menetluse kasutamine peab olema õigustatud kaalukate argumentidega ning et asjaomaseid õigus­norme tuleb alati tõlgendada kitsendavalt.
    Teiseks, ehkki allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete puhul ei pea siseriiklik seadusandja lähtuma hankedirektiivide regulatsioonist, tuleb teatud puhkudel järgida siiski ELi aluslepingute õigust. Euroopa Kohus on öelnud, et isegi kui riigihange ei jää hankedirektiivide kohaldamissfääri, kuid hankega seondub piiriülene huvi, tuleb järgida liidu õiguse aluspõhimõtteid. Viimaste esirinnas on läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiibid. Euroopa Kohus on nentinud sedagi, et nimetatud põhimõtted eeldavad riigihanke avalikustamist määral, et teiste liikmesriikide ettevõtjatel oleks võimalik hankest teada saada.
    Piiriülene huvi
    Millal esineb hankes piiriülene huvi, mis kohustaks hankijat järgima avalikustamisnõuet? Kohtupraktika kohaselt piisab piiriülese huvi jaatamiseks, kui hange „võib pakkuda huvi“ teise liikmesriigi ettevõtjale.
    Veelgi enam, Euroopa Kohtu järgi ei saa piiriülesest huvist rääkida vaid erandlikel juhtudel, eeskätt märkimisväärselt väikese maksumuse puhul. Euroopa Komisjoni tõlgendussuuniste kohaselt tuleb piiriülese huvi olemasolu tuvastamisel mh arvestada asjaomase sektori eripära. Ilmselt ei vaja pikemat selgitamist, et tarkvaralitsentsid on tooted, mille turg ei pruugi jääda ühe riigi piiridesse.
    Erinevalt kiirestiriknevatest toidukaupadest võib IT-toodete pakkumise huvi ja võimekus olla sisuliselt kõigi liidu liikmesriikide vastavail ettevõtjail. Sestap tuleks tarkvaralitsentside hangete puhul piiriülest huvi pigem eeldada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Livonia müüs Hortese juhtidele maha
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.