Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-hankeplaani vastuolu

    Mart Parind.Foto: Cobalt

    Kui seadusandja annab hankijatele blankovolituse kõigi tarkvaralitsentside hangete puhul kasutada kõige erandlikumat menetlusliiki ja mitte avaldada mistahes kutset konkurentsile, võib see minna tõsisesse vastuollu Euroopa Liidu alusnormidega, kirjutab advokaadibüroo Cobalt jurist Mart Parind.

    Kuuludes ELi, peab Eesti austama kohustust järgida reegleid, mis on sätestatud liidu siseturu toimimise kaitseks. Kui seadusandja on soovinud luua menetluslikku otseteed olukordadeks, mil autoriõiguslikel põhjustel leidub tõepoolest vaid üks ettevõtja, kes suudab pakkuda soovitud tarkvara litsentsi, pole eraldi aluse loomine põhjendatud. Nii direktiivis kui seaduse eelnõus sisaldub norm, mis lubab ainuõiguste kaitsele viidates kasutada erandlikemat menetlusliiki.
    Dilemma
    Olukorras, kus uue seaduse aluseks olevate ELi direktiivide ülevõtmise tähtpäev on kohe käes, seisab parlament silmitsi dilemmaga: kas menetleda seadust turbokäigul, et võtta direktiivid üle võimalikult väikese hilinemisega (õigeaegne jõustamine pole enam võimalik) või süüvida põhjalikult eelnõu finessidesse ja pakkuda hankevaldkonna inimestele magushaput lohutust stiilis „kaua tehtud, kaunikene“. Loodetavasti langeb liisk viimase kasuks, kuna hilinetud on juba nagunii, lisaks vajab korrigeerimist nii mõnigi eelnõus sisalduv möödalask.
    Üheks olulisemaks neist on eelnõu säte, mille kohaselt võib hankija rahvusvahelisest piirmäärast allapoole jäävates tarkvaralitsentside hangetes kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (rahvusvaheline piirmäär asjade ostu puhul on 135 000 eurot riigi ja riigiasutuste ning 209 000 eurot madalama tasandi hankijatele). Hankedirektiivid sellist võimalust ette ei näe. Eelnõu säärane loanorm võib olla vastuolus ELi aluslepingutega. Konflikti tuum seisneb eeskätt järgmistes pidepunktides.
    Esiteks, väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus on kõige erandlikum hanke­menetluse liik. See hälbib üldisest riigihanke korraldamise loogikast seetõttu, et hankija ei avalda hanketeadet ega kutsu muul moel ettevõtjaid lepingule konkureerima. Euroopa Kohus on toonitanud, et selle menetluse kasutamine peab olema õigustatud kaalukate argumentidega ning et asjaomaseid õigus­norme tuleb alati tõlgendada kitsendavalt.
    Teiseks, ehkki allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete puhul ei pea siseriiklik seadusandja lähtuma hankedirektiivide regulatsioonist, tuleb teatud puhkudel järgida siiski ELi aluslepingute õigust. Euroopa Kohus on öelnud, et isegi kui riigihange ei jää hankedirektiivide kohaldamissfääri, kuid hankega seondub piiriülene huvi, tuleb järgida liidu õiguse aluspõhimõtteid. Viimaste esirinnas on läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiibid. Euroopa Kohus on nentinud sedagi, et nimetatud põhimõtted eeldavad riigihanke avalikustamist määral, et teiste liikmesriikide ettevõtjatel oleks võimalik hankest teada saada.
    Piiriülene huvi
    Millal esineb hankes piiriülene huvi, mis kohustaks hankijat järgima avalikustamisnõuet? Kohtupraktika kohaselt piisab piiriülese huvi jaatamiseks, kui hange „võib pakkuda huvi“ teise liikmesriigi ettevõtjale.
    Veelgi enam, Euroopa Kohtu järgi ei saa piiriülesest huvist rääkida vaid erandlikel juhtudel, eeskätt märkimisväärselt väikese maksumuse puhul. Euroopa Komisjoni tõlgendussuuniste kohaselt tuleb piiriülese huvi olemasolu tuvastamisel mh arvestada asjaomase sektori eripära. Ilmselt ei vaja pikemat selgitamist, et tarkvaralitsentsid on tooted, mille turg ei pruugi jääda ühe riigi piiridesse.
    Erinevalt kiirestiriknevatest toidukaupadest võib IT-toodete pakkumise huvi ja võimekus olla sisuliselt kõigi liidu liikmesriikide vastavail ettevõtjail. Sestap tuleks tarkvaralitsentside hangete puhul piiriülest huvi pigem eeldada.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Vaata, kes käisid tänavu Äriplaanil Suur galerii!
4 viisi, kuidas panna vaba raha kasvama
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.