• OMX Baltic0,08%316,87
  • OMX Riga−0,18%961,96
  • OMX Tallinn−0,07%2 200,24
  • OMX Vilnius0,52%1 492
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,62%10 724,71
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,35
  • OMX Baltic0,08%316,87
  • OMX Riga−0,18%961,96
  • OMX Tallinn−0,07%2 200,24
  • OMX Vilnius0,52%1 492
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,62%10 724,71
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,35
23 aastat eksisteerinud II pensionisammas ei kutsunud esile automaksu ega käibemaksutõusu, see-eest on endale tagavara korjata suutnud rahvas poliitikule otsene oht, kirjutab investor Tauri Alas.
“On narr arvata, et II samba likvideerimisega saaks automaksu ja käibemaksutõusu probleem likvideeritud. Poliitikutel on alati raha puudu ja II samba kaotamisest vabanev raha on analoogne külma ilmaga püksi pissimisega,” kirjutab investor Tauri Alas.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 18.08.25, 20:23
Läti pensionihalduri aktsiate nõudlus ületas pakkumist
3,5 miljonit eurot kaasata tahtnud Läti pensionivalitseja Indexo lisaemissioonile tegid investorid 64% rohkem pakkumisi kui aktsiaid saada oli.
Börsiuudised
  • 12.08.25, 15:26
Norra naftafond saavutas viimase kahe aasta parima kvartalitulemuse
Maailma suurim investeerimisfond Norra riiklik pensionifond, mida kutsutakse ka Norra naftafondiks, saavutas teises kvartalis 6,4% tootluse, mis on suurim alates 2023. aasta lõpust. Tallinna börsilt on fond sel aastal juurde ostnud vaid üht ettevõtet.
Arvamused
  • 12.08.25, 12:09
Eero Merilind: mudel Aasiast, millest oleks õppida Eesti tervishoiu rahastamisel
Tervishoiusüsteem peab meelitama investeeringuid
Eesti tervishoid vajab rohkemat kui lihtsalt raha – vajame uut mudelit, kirjutab arst ja poliitik Eero Merilind (Reformierakond).
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele