- OMX Baltic0,00%297,22
- OMX Riga1,04%912,95
- OMX Tallinn−0,68%2 022,47
- OMX Vilnius0,03%1 218,26
- S&P 500−0,01%6 449,15
- DOW 30−0,08%44 911,82
- Nasdaq 0,03%21 629,77
- FTSE 1000,31%9 185,69
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,38
- OMX Baltic0,00%297,22
- OMX Riga1,04%912,95
- OMX Tallinn−0,68%2 022,47
- OMX Vilnius0,03%1 218,26
- S&P 500−0,01%6 449,15
- DOW 30−0,08%44 911,82
- Nasdaq 0,03%21 629,77
- FTSE 1000,31%9 185,69
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,38
Tauri Alas: poliitik tahaks II samba kinni panna, abiks võtab ta õunad ja apelsinid
23 aastat eksisteerinud II pensionisammas ei kutsunud esile automaksu ega käibemaksutõusu, see-eest on endale tagavara korjata suutnud rahvas poliitikule otsene oht, kirjutab investor Tauri Alas.
Isamaa poliitik, Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et aeg on II pensionisammas kinni panna ning selle arvelt kaotada automaks ja langetada käibemaksu. Nii jäävat raha ka Eestisse ja toetaks siinset majandust.
Järvaniga tuleb nõustuda maksufestivali osas – see tuleb lõpetada ja saavutada maksurahu! Küll aga ei saa kuidagi nõustuda ettepanekuga II samba süsteem ära lõpetada.
Järvan avab oma mõttekäigu klassikalise võttega, millega püüab naeruvääristada võimalike kriitikute vastust, et ta võrdleb II samba tootlikkusest rääkides õunu ja apelsine. Paraku tulebki võrrelda võrreldavaid asju, kuid seda pole Järvan teinud. Näiteks pani ta oma loos ühele graafikule kokku inflatsiooni, II samba, Eesti majanduse, keskmise palga, S&P 500 aktsiate hinna, Tallinna korteri ruutmeetri hinna, I samba ja kulla hinna muutuse.
Probleem on selles, et pensionisüsteemis kogutakse raha igakuiselt ning eile või kaks aastat tagasi säästetud summad ei mängi rolli graafiku alguspunkti suhtes. Oluline on ainult ja ainult see summa, mis vaatlusaluse perioodi alguses oleks olnud võimalik investeerida.
Kuidas investeerida inflatsiooni?
Oletame, et meil oli 2002. aastal võimalik “investeerida” kõikidesse Kristjan Järvani graafikul viidatud objektidesse 100 eurot. Panin investeerimise meelega jutumärkide vahele, sest inflatsiooni või I sambasse pole võimalik reaalselt investeerida. Inflatsiooni ehk hinnatõusu näitab sisuliselt kokkulepitud ostukorv ja seal olevad munad-piimad-saiad on ammu hapuks läinud, rääkimata sellest, et arvestusmeetodid on vahepeal muutunud ehk muna-piima-saia asemel võib praeguseks olla juba muna-piim-leib.
I sammas on aga lihtsalt lubadus, et kui kunagi pensionile peaks minema, siis 2002. aastaga võrreldes saab selle protsendi võrra nominaalväärtuses eurosid rohkem kätte. Keegi I sambasse midagi spetsiaalselt sinu jaoks täna ei kogu, kui sa ei ole just pensionil. I sammas on maksumaksjatelt kokku korjatud maksutulu, mis tänastele pensionäridele igakuiselt pensioniks makstakse. Põhimõtteliselt on kuu lõpus I samba kassa alati tühi.
Seotud lood
3,5 miljonit eurot kaasata tahtnud Läti pensionivalitseja Indexo lisaemissioonile tegid investorid 64% rohkem pakkumisi kui aktsiaid saada oli.
Maailma suurim investeerimisfond Norra riiklik pensionifond, mida kutsutakse ka Norra naftafondiks, saavutas teises kvartalis 6,4% tootluse, mis on suurim alates 2023. aasta lõpust. Tallinna börsilt on fond sel aastal juurde ostnud vaid üht ettevõtet.
Tervishoiusüsteem peab meelitama investeeringuid
Eesti tervishoid vajab rohkemat kui lihtsalt raha – vajame uut mudelit, kirjutab arst ja poliitik Eero Merilind (Reformierakond).
Logistika võib olla e‑kaubanduse suurim peavalu või hoopis võti kiireks kasvuks. Veebipoodidele logistikalahendusi pakkuva Tempo Posti asutajad Carl-Robert Reidolf ja Ron Donald on loonud lahenduse, mis aitab e‑poodidel lihtsasti ja kuluefektiivselt laieneda Eestist üle kogu maailma.
Enimloetud
1
Viimased uudised
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
Mitmel aktsial jagub tõusuruumi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele