Riigikohtu bitcoini-otsus teeb ettevõtjale karuteene

Regulatsioone on kindla peale vaja, kuid eelkõige peaksid nad teenima ettevõtlust soodustavat keskkonda. Teine eesmärk peaks olema kuritegevuse ennetamine. Tihti kipume meie, eestlased, kõigepealt kaitsma ja keelama, alles siis tuleb kõik muu.

Otto de Voogd on tegelikult teinud Eesti riigile suure teene. Kui rääkida Soome või Läti bitcoini valdkonna inimestega, siis ei ole neil taolist juhtumit, mis ajendaks rahvast krüpto­raha teemal arutlema, ­uurima ja analüüsima. Eestis on aga suuresti tänu de Voogdile olemas krüptoraha liit.

“Tänu” kohtuvaidlusele on krüptorahandusega väga hästi kursis rahapesu andmebüroo, finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi ametnikud, teemat on puudutanud ka president ja peaminister. Kurb, et see on saavutatud ühe Eesti pere lahkumise hinnaga.

Teeme ise reeglid

Kindlasti tuleb regulatsiooniga tegeleda. Jutud käivad Euroopa-ülesest krüptoraha rahapesuregulatsioonist, kuid teatavasti ei ole Euroopa masinavärk just kiire. Mugav oleks sealt ettekirjutused saada ja need lihtsalt kohandada. Aga palju kasulikum Eesti jaoks oleks sobiv regulatsioon ise vastavalt meie keskkonnale ja vajadustele välja töötada ning anda signaal ettevõtjatele, et me toetame innovatsiooni. Seda me ju igal võimalusel välja hõikame.

Positiivne näide on Uberi koostöö maksuametiga. Tunnustuse võidavad nii regulaatorid kui ettevõtluskeskkond laiemalt.

Investeeringute ja uute iduettevõtete loodud lisaväärtus võib olla mõõtmatult suur. Sest me ei räägi ju ainult krüptorahast, vaid hajutatud andmebaasidest (blockchain) kui viimase sajandi inimkonna olulisimast tehnoloogiast.