Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus ootab jäämurdjat

    Andres KonsapFoto: Ergo Sõõru

    Kindlustussektor ootab ambitsioonikaid uusi tegijaid, kellele investorid rahasüstiga hoogu juurde annaksid, kirjutab ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap

    Viimased aastad on uute finantstehnoloogia ettevõtete näol toonud murrangu pangandussektorisse. Pangad võtsid küll esimese hooga sisse kaitseseisundi, kuid ühe näitena nüüd käed löönud Transferwise ja LHV annavad alust oodata meeleolu peatset muutumist. Kindlustussektoris valitseb aga siiski tuulevaikus. Õhus pole erilisi märke oma valdkonna Pocopay või Transferwise’i saabumisest, mis võiks jää liikuma panna.
    Kui pankade mängumaale trügijaid jagub, siis kindlustussektoris valitseb põud. Vaevalt jõudis Indrek Neivelt hiljaaegu öelda, et pankadel on puudust innovatsioonist ja Eesti turg on kui sanatoorium, kui see juba tormi teetassis lõi. Suurpangad mobiliseerusid ning hakkasid mugavuse väiteid tõrjuma ja omakorda usaldusest rääkima. Kõrvaltvaatajale paistis see kõik aga ennekõike konkurendi sõbraliku õlalekoputusena, mis ei tähenda pikas perspektiivis mitte sõja kuulutamist, vaid üleskutset koos turgu arendada.
    Ootame ambitsioonikat idu
    Mulle ja ka kindlustussektorile laiemalt teeks rõõmu, kui tekiks ka sarnase ambitsiooniga kindlustussektori start-up’e, kellele investorid rahasüstiga hoogu juurde annaks. Mida rohkem on valikut, seda tõenäolisemalt saab klient ka enda joaks kõige mugavama ja parema hinnaga teenuse. Ja mis olulisemgi, see annaks võimaluse leida turul juba kümneid aastaid rüganud ettevõtetel uusi väljundeid. Arengut on seni takistanud aga suhtumine, mille kohaselt on hind justkui ainus kriteerium, mille alusel erinevaid kindlustusi võrreldakse. Paraku on nii, et ühtaegu head ja odavat asja ei saa.
    Rahvusvahelisel kindlustusturul on innovatsioon hakanud liikuma tagasi juurte juurde ehk inimeselt inimesele kindlustamisele. Näiteks saab grupp tuttavaid inimesi panna kokku raha, millest üks osa kulub samade inimeste vahel väiksemate kahjude katmiseks. Teise osa eest ostetakse kindlustus mõnest kindlustusseltsist, et katta suuremaid kulusid. Kokku on sarnase teenuse pakkujaid maailmas juba paarkümmend, nende hulgas ka Eesti taustaga Inspool.
    Y-põlvkond on kohe saamas suurima ostujõuga põlvkonnaks, kuid ta ootab varasemast teistsuguseid teenuseid. Neid ei kõneta enam see, mis on viimased kümned aastad kõnetanud panga- või kindlustuskliente. Kangesti tahaks mõne jäämurdjaga käsi lüüa ja tööle hakata, kuid praegu näib, et ajal kui fintech’ist on saamas igapäevane käibefraas, on kindlustussektor jäänud vaeslapse rolli.
    Uut ettevõtet on lihtsam alustada tuttavas valdkonnas. Kindlustuses on võrreldes pangandusega oluliselt vähem noori, kellel pulbitseb veres soov midagi omal käel püsti panna. See on saanud ka üheks pudelikaelaks, et just fintech’ide ridades löövad laineid endised pankurid. Kindlustussektori ülesanne on meelitada rohkem selliseid entusiaste enda ridadesse, et hiljem majast välja kasvanud uuendajatega turgu koos suunama hakata.
    Kuum pirukas ootab sööjaid
    Nii finants- kui ka kindlustussektor on ka tugevate regulatsioonide koorma all, mis tegutsemisvabadust oluliselt piiravad. Kui fintech’id on leidnud „auke“, kust läbi pugeda, siis kindlustussektori järelvalve sõel tundub olevat tihedam. Aasta algusest jõustunud uued Euroopa-ülesed järelvalvenõuded on selle kõnekas tõestus. Ühelt poolt on nõuete karmistamine arusaadav, kuid teiselt poolt kerkib järjest rohkem küsimus, et kas klient on valmis seda kõike kinni maksma ning mis on võimalik alternatiiv.
    Varakindlustuse  turumaht oli 2015. aastal Eestis ligi 280 miljonit eurot ning see on jätkuvas kasvutrendis. Varem või hiljem peab sedavõrd kuum pala sööjad kohale meelitama. Seega on üsna loogiline järeldus, et kindlustusseltsid ootavad uusi tulijaid, et vastandumise asemel ühisosa otsida.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.