Lapsi sünnib rohkem, aga vaja on veel rohkem

Uus metoodika võimaldab otsustada inimeste Eestis viibimist tema tegeliku seotuse alusel Eestiga registrite andmetele tuginedes. Registripõhine info annab meile teada, kas inimene tegutseb Eestis, aga väita kindlalt, et ta ei ole samal ajal aktiivne ka mõnes teises riigis, me ei saa. Võib-olla pole see ka oluline, sest tahame ju teada, kes on need, kes siin Eestis toimetavad ja mitmes riigis elavate inimeste uurimine on eraldi uurimisteema.

Kui võtta lähteaastaks 2012, mil rahvaloendusega sai rahvastiku tegelik seis üsna hästi kontrollitud, on praeguseks rahvaarv uue metoodika alusel langenud nelja aastaga umbes 9000 inimese võrra. Arvutades langust samal perioodil, võttes aluseks vana metoodika järgi arvutatud esialgse rahvaarvu seisuga 1. jaanuar 2016, oleks languse suuruseks 13 000.

Muutunud metoodika tingimustes näeme, et rahvaarv on tegelikult vähenenud aeglasemalt ja suur muutus on see, et 2015. aasta jooksul on esmakordselt rändesaldo kompenseerinud negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvastiku vähenemise. Praegust statistikat analüüsides saame järeldada, et tegelikult on sisseränne Eestisse ka varasematel aastatel olnud suurem ja saabunud on rohkem Euroopa Liidu kodanikke. Ilmselt on nende hulgas olnud ka Eesti rahvusest inimesi, kes on tagasi tulnud, kuid kelle liikumisi ei ole rahvastikuregister kajastanud sel lihtsal põhjusel, et nad ei ole ennast välja registreerinud.