• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    President peab rääkima oma mõtteid

    Presidendikandidaatide hulgas on suurepäraseid teiste kirjutatud kõnede ettelugejaid, aga president peab olema võimeline ka improviseerima ja uusi ideid pakkuma, leiab riigiteaduste õppejõud Viljar Veebel.

    Seekordne kandidaatide rohkus ja tegeliku konkurentsi olemasolu on kindlasti samm edasi demokraatlikkuse poole, võrreldes eelmiste valimiste katsega presidendi tagasivalimine „tagatoas“ kokku leppida.
    Nendest kandidaatidest, kes praeguseks sõelale jäänud, peaksin sobivaimaks Siim Kallast. Põhjusi on mitu, siin on mõni neist.
    President peaks olema visionäär, kes kõneleb omaenese ideid ja keda on harjutud kuulama. Kandidaatide hulgas on suurepäraseid teiste kirjutatud kõnede ettelugejaid, aga president peab olema võimeline ka improviseerima ja uusi ideid välja pakkuma.
    Suure narratiivi looja
    Tulevasel presidendil võiks olla ka analüütilise ja otsustava inimese maine, kes suudab peenhäälestuspoliitikast tagasi murda suure narratiivi otsingutele.
    Kandidaat peaks olema rahvusvaheliselt piisavalt kaalukas, et jätkata Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese sisse käidud rada Eesti tutvustamisel. Kohe esimesest päevast tahaplaanile või isolatsiooni jäävast presidendist oleks Eestile vähe abi.
    Kandidaat ei tohiks olla potentsiaalne julgeolekuoht. Mida vähesemad on sidemed endise nõukogude korraga, seda eelistatum.
    Võimalusel võiks presidendiamet olla kandidaadi viimane amet enne pensionile siirdumist: kord juba president olnuna oleks üsna veider jätkata advokaadi, diplomaadi või päevapoliitikuna.
    Kõikidelt veel võistlusse jäänud kandidaatidelt ootaks oskust julgemalt otsa vaadata oma mineviku vigadele, nende tunnistamist ja neist õppimist. Need rasked küsimused, mis veel vastamata, võiks avalikkusele ja ajakirjandusele vastata enne valituks saamist.
    Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Reedeses Äripäevas teeme arvamus- ja äriliidrite eelistustest kokkuvõtte. Pikemaid arvamusavaldusi avaldame arvamusrubriigis alates kolmapäevast. Reedes Äripäevas avaldame juhtkirja vormis ka Äripäeva presidendieelistuse (toim).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.