Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Me ei ole nii terved, et vähe kulutada

    Arst, ravimidFoto: Panthermedia

    Eesti tervishoiu rahavajadus on objektiivne ja tõestatud, omaosaluse suurendamine ei tule kõne alla, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Triinu Habicht.

    Haigekassa enam kui 30 miljoni euro suuruses miinuses esimesel poolaastal ei ole midagi ootamatut – valdkonna sees on väga tõsine mure tervishoiu rahastamise küsimuses olnud juba üle kümne aasta. Kuna meie elanikkond vananeb, tööealise elanikkonna osakaal kahaneb, töösuhted on muutustes ja koos elatustaseme kasvuga suurenevad ootused tervishoiusüsteemi pakutavale, siis on selge, et tervishoiu rahastamise korraldus vajab ülevaatamist. Valiku koht on vaid, kuidas seda teha ning kas oodata sellega, lastes süsteemil veelgi üha süvenevasse kriisi langeda.
    Seni on arutelud lõppenud küsimusega, kust ja mille arvel raha peaks tulema. Kui kuskil on vaja kulusid suurendada, siis tuleb seda teha kas mõne teise valdkonna arvel või suurendada tulubaasi. Jah, see on poliitiliste valikute küsimus. Ning seni, kuni see on abstraktne fiskaalne arutelu, võibki tunduda asjakohane küsida, kas süsteem, kus on üle 1 miljardi euro, tõesti ei suuda sisemise efektiivsusega asja lahendada.
    Efektiivsus – kas väikesed kulud või terved inimesed?
    Tervishoiusektor on olnud äärmiselt tubli ja aastaid pingutanud, et ettenähtud vahenditega hakkama saada, ja püüdnud muutuda üha efektiivsemaks. Kõik tunnevad uhkust, kui saavutame rahvusvahelistes edetabelites esikoha kui kõige kulutõhusam tervishoiusüsteem – mis tähendab, et meil saavutatakse võrdlemisi head tervisenäitajad väikeste kuludega –, süvenemata isegi edetabeli koostamise metoodilistesse detailidesse ning sellesse, mis peitub sõna „efektiivsus“ taga.
    Kipume unustama, et efektiivsus ei tähenda ainult madalaid kulusid, vaid vaadata tuleb ka seda, mida kasutatud rahasumma eest saadakse. Tervishoius on tulemuse mõõt inimeste tervis. OECD võrdluses on Eesti naise keskmine eluiga 82 eluaastat jõudmas peaaegu OECD keskmiseni, kuid näiteks Jaapani naistel on meie ees siiski viieaastane edumaa. Seevastu Eesti meestel on oma keskmise 72 eluaasta juures vaja OECD keskmiseni jõudmiseks viis aastat kauem elada ning Jaapani meeste keskmise elueani jääb suisa kaheksa aastat. Muidugi, eluiga ei sõltu ainult tervishoiust, vaid ka paljudest muudest teguritest.
    Tervishoiusüsteemi toimivust võib mõõta ka kvaliteetse ja õigeaegse raviga ennetatava suremuse näitajaga (amenable mortality), mis 2013. aastal oli Eestis 219 surma 100 000 inimese kohta. Mitmes Euroopa Liidu riigis, näiteks Rootsis, Taanis ja Hollandis, jääb see näitaja alla 100. Nende riikide ühisnimetaja on, et nad kulutavad tervishoiule suhteliselt enam avaliku sektori raha.
    Efektiivsust saaks suurendada kulude kokkuhoiuga, kui meil oleks tervishoiusüsteemis ülemäära ressursse. Tervishoius on olulisim ressurss tervishoiutöötajad. Arstide suhtarv elanikkonnas on meil lähedane ELi ja OECD keskmisele. Kui aga jutt läheb õdedele ja tervishoiuspetsialistide (nt füsioterapeudid), siis on meil neid oluliselt vähem. Näiteks, kui õdede suhtarv elanikkonnas oleks meil sama mis Euroopa Liidus keskmiselt, siis peaks meil olema süsteemis tööl ligi 3500 õde rohkem ning kui nad saaks õdede keskmist palka, siis juba üksnes täiendav palgafondi kulu oleks enam kui 60 miljonit eurot aastas. Süsteemis praegu puudu olevad spetsialistid tähendavad paratamatult patsientidele mingil moel saamata jäänud tähelepanu, abi ja hoolt ning selle kaudu kehvemat tulemust.
    Vananev elanikkond teeb rahakoti õhemaks
    Tervishoiusüsteemi vaieldamatult suurim väljakutse on elanikkonna vananemine. Eesti tervishoidu mõjutab see otseselt kahel moel. Esiteks jääb tervishoiu rahakott sellest õhemaks, sest on endiselt sõltuv vaid töötajate palga maksustamisest. Teiseks tähendab see suurenevat nõudlust tervishoiu järele. Juba praegu läheb ligi 40 protsenti ravirahast vanemate kui 65aastaste inimeste tervishoiule ning tulevikus see osakaal kasvab ja kulude kokkuhoidu nende inimeste arvel loota ei ole. Tulemuslikumaks saaks süsteemi kindlasti muuta, kuid kulusid see kokku ei hoia.
    Tänasel Eesti 65+ inimesel on keskmiselt kolm kehalist piirangut oma igapäevaeluga toimetulekul, millega oleme Euroopa tasemel edetabeli esiotsas. Depressiooni esinemiselt lausa juhime edetabelit ja kodus elavatest eakatest kannatab ligi 20% iga päev tugeva või väga tugeva valu käes. Võrdluseks, rahvusvaheliselt jääb see protsent pigem alla viie. Tervishoiusüsteemil on suur roll nende näitajate paremuse suunas nihutamisel. Igapäevaelu piirangute puudumine võimaldab inimesel ühiskonda ise panustada, east sõltumata. Enam „kulutamine“ aitaks oluliselt meie eakate tervist parandada, suurendaks nende ühiskondlikku panust ja seeläbi oleks ka meie tervishoiusüsteem efektiivsem. Seega, kas me räägime ikka kulutamisest või pigem investeerimisest oma inimestesse?
    Ravikindlustus vajaks aastas 130 miljonit eurot rohkem
    Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on Eestil väga hea potentsiaal parandada rahvastiku tervisenäitajaid ja teha seda kulutõhusal moel, suurendades tervishoiu rahastamist. Eesti valitsussektori kulud tervishoiule on Euroopa ühed madalamad, moodustades kogukuludest 13,5%, ent WHO soovitus on suurendada seda 15%-le, mis on lähedal ELi keskmisele.
    Sotsiaalministeerium tegi suvel valitsusele ettepaneku suurendada ravikindlustusse tulevat raha, eelistatult pensionäride eest panustamise näol. Näiteks 2018. aastal on Eestis hinnanguliselt ligikaudu 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle eest seega ei tasuta ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt (2018. aastal 432 eurot), siis tuleks ravikindlustuse eelarvesse suunata 2016. aasta hinnataset arvestades täiendavalt 130 miljonit eurot, mis on ka haigekassa hinnangul praegu katmata vajadus. Ja see tõstaks ka tervishoiu kulude osakaalu kogu valitsussektori kuludest WHO soovituslikule tasemele – 15 protsenti.
    Omaosaluse tõstmine kui haigestumise maksustamine
    Rahapuuduse lahendusena on mõni poliitik välja pakkunud, et raha peaks tulema inimeste omaosaluse suurendamise teel. Selline idee ei ole midagi Eestile ainuomast. Pea kõigis riikides, kus tervishoiu rahastamise valupunktid avalikule arutelule jõuavad, tõstavad teatud huvigrupid selle teema lauale. See on ka põhjus, miks rahvusvaheliselt on seda ideed hakatud kutsuma üheks tervishoiureformide zombidest: tõenduspõhisust arvestades surnud idee, mis ikkagi aeg-ajalt välja ilmub.
    Omaosaluse suurendamine oleks arutelus oluliselt tõsiseltvõetavam, kui see oleks Eestis praegu suhteliselt madal. Paraku näitavad numbrid midagi muud. Omaosalus küündib meil ligi veerandini tervishoiu kogukuludest, mis on oluliselt kõrgem ELi keskmisest (17 protsenti) ning WHO soovituse kohaselt peaks me pigem püüdma seda langetada 15 protsendile.
    Omaosalust võib pidada omamoodi maksustamiseks – see on haige olemise maks. Kõrgem omaosalus suurendab aga automaatselt ebavõrdsust, sest tähendab, et vajaliku abi saamine ehk arstile pääs sõltub rahakoti paksusest, mitte patsiendi tervisevajadusest. Vaesemale elanikkonnale tähendab see teenuste kättesaadavuse vähenemist ja üha suurenevat vaesusriski, sest ühtlasi langeb veelgi nende võime tööd teha.
    Eesti tervishoiusüsteemi rahapuudus on objektiivne ja tõestatud. Kuid lahenduse valik ei seisne mitte arutluses selle üle, kelle arvel lisaraha tuleks. Valik on selle vahel, kas lisaraha maksavad oma taskust vaid need, kes haigeks jäävad – ning peavad rahapuudusel vajalikust ravist või ravimist loobuma –, või jagame me maksukoormust väiksemate summadega kõigi vahel solidaarselt.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Analüütik: varaklass, mis hoiab keerulisel ajal tuled põlemas
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Enefit Green investeerib Leetu 150 miljonit eurot
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti õpilased püsivad PISA tabelis Euroopa tipus
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.