Brittide ja ELi suhted segased

Nick Jeffrey, Grant Thornton International Ltd avaliku poliitika direktor, selgitas, et ELi õigus näeb põhimõtteliselt ette eraldi läbirääkimised tulevase kaubandussuhte üle pärast lahkumistingimustes kokku leppimist. Jeffrey ütles „põhimõtteliselt”, sest väidetavalt on mõlema poole huvides töötada kokkulepe tulevaste kaubandussuhete kohta välja paralleelselt lahkumistingimustega.

Samas on igakülgse kaubanduskokkuleppe lõplik väljatöötamine paralleelselt lahkumistingimustega ajaliselt ebatõenäoline. Lihtne näide – ELi ja Kanada kaubanduskokkuleppe läbirääkimised võtsid aega seitse aastat  ja lepe suudeti alla kirjutada alles tänavu oktoobri lõpus.

Suhetele üleminekusätted

Tundub, et sellest on aru saama hakanud ka Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, sest sel sügisel on ta korduvalt avalikkusele maininud, et ei välista Brüsselile edaspidigi suurte summade maksmist (sarnaselt praegusele ELi eelarvesse panustamisele), et ligipääs ühisturule säilitada. Samas valitsuses kaubandussuhete teemal veel üksmeelt pole: on nii neid, kes soovivad ligipääsu ühisturule säilitada, kui ka neid, kes eelistavad kõik sidemed Brüsseliga lõhkuda ja panustada pigem lepetele ELi-väliste riikidega.

Lepped kahepoolselt kasulikud

Enamik kaubanduskokkuleppeid hõlmavad kaupu ja nendega seotud kaubavahetusnorme. Vaid mõnes olemasolevas ELi kaubanduskokkuleppes on juttu ka teenustest. Ühendkuningriik peab aga ülejäänud liikmesriikidele ära põhjendama, miks lahkumiskokkulepe peaks sisaldama teenuseid, sest ilmselget vajadust riigil nende järele ei ole. Samuti peab Ühendkuningriik selgitama, miks London on tugeva rahvusvahelise finantskeskusena kasulik ka teistele liikmesriikidele. Kui leitakse, et see on kasulik üksnes Ühendkuningriigile, ei pruugita seda kaubanduskokkuleppesse sisse kirjutada.

Norra ja Šveitsi mudel

Juttu on olnud ka Norra ja Šveitsi puhul rakendatavaid mudelite rakendamist  Ühendkuningriikide puhul. Praegu tundub, et kumbki mudel siiski ei ole pikas perspektiivis rakendatav. EL on alates 1970ndatest sõlminud Šveitsiga 120 kaubavahetuskokkulepet. ELi liikmed on Šveitsi mudeli toimimisega ühiselt rahulolematud ja on palunud Euroopa Komisjonil selle mudeli tõhusus läbi vaadata. Sellest järeldub, et ülejäänud liikmesriigid (ja võimalik, et ka Ühendkuningriik) ei ole kuigi varmad Šveitsi mudelit tulevases kaubandussuhtes rakendama.

Selleks, et Ühendkuningriik saaks järgida Norra mudelit, peaks ta liituma nii Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kui ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (EFTA). Mõlemal juhul oleks vaja kõikide asjaomaste liikmete ühehäälset heakskiitu. Norra nõusoleku saamine ei pruugi olla lihtne, kuna selline variant võib ohustada Norra kokkuleppeid ELiga. Selgemalt öeldes, juurdepääs ühtsele turule EMP liikmesuse kaudu tähendab ka nelja põhivabaduse aktsepteerimist ja kohaldatavate ELi õigusaktide rakendamist ilma võimaluseta neid õigusakte valida. Suveräänne õigus otsustada oma seadusandluse ja tööjõu vaba liikumise üle ajendas olulist osa lahkumishäältest.

ELi kaubanduskokkulepped on sõlmitud kolmandate riikide ja ELi kui grupi vahel, mitte kolmanda riigi ja konkreetse liikmesriigi vahel. On tekkinud küsimus, kas Ühendkuningriik võiks olla täiendav allakirjutaja ELi kaubanduskokkulepetes nagu Kanada kokkulepe ja Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP). Nende kokkulepetega liituvad pärast läbirääkimisi ainult EMP riigid. See tähendab, et osalisriigina ELi kaubanduskokkulepetest kasu saamiseks tuleb aktsepteerida ka ELi ühtse turu neli põhivabadust.

Britid peavad veenma

Brüsselis arvatakse, et Ühendkuningriik on kindel oma tahtmise saamises, kuna EL vajab Ühendkuningriigi turgu samapalju kui Ühendkuningriik vajab ELi turgu. Numbrite keeles öelduna tähendab see, et britid ekspordivad ELi turgudele 44% oma toodangust ja saareriigi impordist moodustab EList saabuv veidi enam kui poole.

Üks kindel asi kaubandusläbirääkimiste juures ongi see, et Ühendkuningriik peab veenma oma ELi partnereid selles, et kaubavahetus on tõesti Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule vastastikku kasulik. Ühendkuningriigi läbirääkijad ei peaks samas arvama, et Euroopa kohkumus referendumi tulemuste üle tähendab soovi Ühendkuningriigile meele järele olla. Erandite tegemine Ühendkuningriigile ei ole ELile kuidagi kasulik – võime vaid ette kujutada, milline lumepalliefekt sellest tekkida võiks.