5000 talenti aastas

Riigikontroll toob aruandes välja, et võrreldes 2014. aastaga väheneb aastaks 2020 tööealiste ehk 20–64aastaste inimeste arv ligikaudu 50 000 võrra ning aastaks 2040 juba 165 000 võrra. Samal ajal suureneb 65aastaste ja vanemate inimeste arv aastaks 2020 ligi 24 000 ja aastaks 2040 rohkem kui 88 000 võrra.

Statistikaamet toob oma blogis välja viis rahvastikuprognoosi stsenaariumi: esimene (trendid jätkuvad) stsenaarium on negatiivne ja ülejäänud positiivsed. Kuid kõikide stsenaariumide puhul nähakse ette rahvastiku arvu kahanemist, mis trendid-jätkuvad-stsenaariumi puhul ulatub -8000 inimeseni aastas.

Mida siis teha ja kuidas pingutada, et töövõimelised, nutikad ja ka kodunt lahkunud Eestisse tuleksid? Alustame meie oma talentidest, kes välismaale läinud on. 2010. aastal tehtud uuringu põhjal oli Eestist lahkumise peamiseks ajendiks kuvand, et välismaal on paremad võimalused hariduse omandamiseks (62%). Teisel ja kolmandal kohal on soov ennast proovile panna ja paremad töövõimalused. Ainult 27% talentidest arvas, et nad tuleks kindlasti Eestisse tagasi. Samas arvas 62% vastajatest, kes soovisid püsivalt välisriiki jääda, et hea võimaluse avanedes kaaluks nad tagasi tulemist.

Atraktiivne töökoht oli meie talentide arvates eelkõige head elatustaset võimaldav (83%), väljakutseid esitav ja rahvusvahelise iseloomuga. Üks noor talent minu tutvusringkonnast, välismaalt, ütles hiljuti, et ükski mõistlik inimene ei läheks Eestisse tagasi, siin (välisriigis) on lihtsalt nii palju huvitavamad töökohad. Meie talendid eelistavad õpi- ja töökohariikidena eelkõige Suurbritanniat, Hollandit, Taanit, Saksamaad, Prantsusmaad, Iirimaad ja USAd. Ehk üldistatult domineerib Euroopa põhjaosa. Pakungi välja variandi meie talendikate noorte Eestiga sidumiseks: ülikoolidevaheline koostöö ja tudengivahetus just nende ülikoolidega, kus meie noored eelistavad õppida, ning töövõimalused rahvusvahelistes ja kiiresti kasvavates Eesti juurtega ettevõtetes.

Isegi kui saame 27% asemel 67% noori talente Eestisse tagasi, ei ole see piisav, et kestlikust kahanemisest saaks jätkusuutlik kasv. Me vajame Eestisse õppima, elama ja töötama noori talente ka välisriikidest. Kõige lihtsam on meelitada noori Eestisse alguses õppima ja siis tööle. Välistudengeid oli Eestis näiteks 2014. aastal kokku 2887. Kahjuks ainult 20% nendest õppis meile prioriteetsetel loodus- ja täppisteaduste ning tehnikavaldkonnaga seotud erialadel. Ainult 20,7% välistudengitest jäi Eestisse tööle. Just bakalaureuse-, magistri-, aga ka arsti ja hambaarsti erialal õpingud lõpetanud noortest jääb Eestisse tööle väiksem osa. Suurema tõenäosusega jäävad aga tööle ELi kodanikud Eestile sarnase taustaga lähiriikidest ja arenenud lääneriikidest.

1. Kõige olulisem on luua täielik tugisüsteem Eestisse tööle asunud talentidele ja nende peredele. Alustada võiks eesti keeleõppe pakkumisest vähemalt tasemel B2 (hetkel ainult A1, A2). Järgmine samm oleks rahvusvahelised lasteaiad. Sealt edasi sellise rahvusvaheliste koolide võrgustiku loomine, mis võimaldaksid nii IB kui EB õppekava järgi õppimist mõistliku hinnaga. Ja lisaks: ingliskeelse kirjaliku ja suulise suhtlusvõimaluse loomine dokumentatsioonis, e-kanalites, ametnikega ja kohalikes omavalitsustes.

2. Sättida paika fookus. Suurendada ülikoolides ingliskeelsete õppeprogrammide mahtu ja kvaliteeti meie majandusele prioriteetsetel erialadel ja turustada programme riikides, kelle noored suurema tõenäosusega Eestisse tööle jäävad. Eestis õppivate välistudengite arvu eesmärk võiks olla alustuseks 7500, edaspidi 13 000.

3. Pakkuda magistriõpet meile prioriteetsetel erialadel tasuta.

4. Pakkuda nii välistudengitele Eestis kui Eesti tudengitele välismaal stipendiumiprogramme, mis on seotud Eestis töötamise kohustusega.

5. Kujundada ühiskonnas positiivset hoiakut välismaa talentide ja tippspetsialistide ning nende siin töötamise vastu.

6. Kuigi kõrgel tasemel on välja öeldud, et Work in Estonia projekt tuleks lõpetada, vajab just see programm jõulist restarti. See võib olla EASi, Archimedese või kellegi kolmanda tööülesanne. Vastutus võiks lisaks turundusele olla esimeses punktis toodud tugisüsteemi loomine Eestis. Edukusmõõdik oleks alustuseks +5000 talenti või välismaalaste seaduse mõistes tippspetsialisti Eestisse juurde aastas. Edaspidi võib eesmärki tõsta.

7. Võtta EASi 200 miljoni eurosest eelarvest ja eelkõige regionaalarengu valdkonna 112miljonisest osast näiteks 50 miljonit aastas kõigi ülaltoodud punktides raha nõudvate investeeringute katteks.