• Jaga lugu:

    Ärmatamine keskkonnaametis

    Aivar HundimägiFoto: Andras Kralla

    Keskkonnaameti vassimine liisitud autodega ja loodud skeem ise annavad mitu olulist õppetundi, näitab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

    Mõni nädal tagasi avalikustas Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann skeemi, kuidas keskkonnaamet suunab riigiasutuse käsutuses olnud liisitud autod soodsalt enda töötajatele. Töötajatel oli võimalik auto kallimalt ehk turuhinnaga maha müüa ja nii kopsakas palgalisa teenida. IRLi kuuluva Marko Pomerantsi juhitava keskkonnaministeeriumi hinnangul polnud sellises skeemis midagi laiduväärset.
    Alles pärast seda, kui Äripäev küsis välja keskkonnaameti töötajate omandusse liikunud autode jääkmaksumuse, et seda võrrelda sarnaste autode turuhinnaga, otsustas keskkonnaamet eelmisel nädalal autode soodusmüügi skeemi lõpetada.
    See juhtum on õpetlik mitmel põhjusel ning viitab, et ärmatamisega avalikuks saanud probleemid ei puuduta ainult EASi ning presidendi kantseleid. Vassimist ning katset avalikkust eksitada tuleb ette ka teistes riigiasutustes.
    Kõigepealt: skeem ise
    Esiteks on küsitav keskkonnaametis loodud skeem ise. Riigiasutus liisib maksumaksja raha eest enda töötajatele ametiautod ning võimaldab liisinguperioodi lõppedes autod valitud isikutel soodsalt ära osta. Keskkonnaametist saadud info järgi tagastasid nad eelmisel ja üle-eelmisel aastal kokku 33 sõidukit ning kõikidele autodele oli olemas huviline, kellest amet teavitas kirjalikult ka liisingufirmat.
    Auto jääkväärtus sõltub otsustest, mille langetavad inimesed, kellel hiljem tekib võimalus soodsa hinnaga auto endale saada. Seetõttu võivad ametnike poolt autode liisimisel langetatud otsused olla sellised, mille tulemusena oleks liisingperioodi lõpus auto jääkväärtus võimalikult väike.
    Uut autot riigiasutusele valides ei pruugi keskkonnaameti töötajate põhifookus olla maksumaksja raha säästlik kasutamine, vaid vastupidi, on oht, et maksumaksja raha abil üritatakse teha endale võimalikult tulus diil.
    Teiseks: vassimine
    Teine õppetund on seotud info salastatusega ning andmetega vassimisega.
    Kui keskkonnaamet tagastas autod, siis saadeti ka liisingufirmale ostueesõigusest loobumise teade, milles anti teada ameti töötaja nimi, kes soovib vastava auto omandada. Kõigile neile teadetele seati aga dokumendiregistris 75 aastaks juurdepääsupiirang, kuna need sisaldavad töötaja nime. Sellise salastamisega muutis keskkonnaamet võimatuks avalikkusel, sh ajakirjandusel kontrollida, mis ameti töötajatele minevate autodega edasi juhtub.
    Veelgi taunimisväärsem on aga keskkonnaameti juhtide katse hämamise abil skeemi tegelikku sisu ja olulisi fakte varjata. Näiteks üritas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius esimese hooga jätta muljet, et liisingfirma teavitamine võimalikust ostuhuvilisest tulenes liisingufirma soovist ja initsiatiivist. Hiljem selgus, et tegelikult on keskkonnaametist saadud nimed liisingfirmale siduvaks kohustuseks. Nad peavad auto riigiasutuse näidatud konkreetsele isikule turuhinnast odavamalt müüma.
    Ei saadud aru, mis toimus
    Kolmas teema on keskkonnaametit kureeriva keskkonnaministeeriumi roll ning võime toimunut mõista. Selle asemel, et avalikuks saanud infot analüüsida, tormas Marko Pomerantsi juhitav ministeerium (kantsler Andres Talijärve isikus) nagu lehm pikemalt kaalumata söödaküna poole.
    Suhtumine muutus alles pärast seda, kui Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann ei jätnud jonni ning küsis välja liisingufirmale tagastatud autode nimekirja koos läbisõidu ning jääkmaksumusega. Ilmnes, et jääkmaksumus oli märkimisväärselt madalam sõidukite turuhinnast. Autoportaalist on võimalik leida kuulutusi, millest selgub, et keskkonnaameti käsutuses olnud autosid müüakse ligi kaks korda kallimalt, kui oli jääkväärtus.
    Selle info avalikukstulek sundis keskkonnaametit loobuma mitu aastat kasutatud skeemist.     
    Kirjeldatud juhtumi puhul ei ole kõige kurvem mitte see, et selline skeem riigiasutustes välja mõeldi. Kurb on hoopis see, et kui skeem avalikuks sai, siis üritasid keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi juhid avalikkust veenda, et kuningas ei olegi alasti. Kuigi kõik nägid oma silmaga, et on küll alasti.
    (Kommentaar oli teisipäeval eetris Vikerraadios päevakommentaarina – toim)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Swedbank: Coopi aktsia on täiusliku hinnaga
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.