Rail Baltic võistleb lennukiga

Kuna ma ei ole spetsialistide vastavat arvutust näinud, üritan seda tühimikku täita. Korra juba kirjutasin, et Tapa ja sellest põhja pool olevad piirkonnad ikka võidaksid otsetrassiga, kuid argumentide asemel korratakse siiamaani vana veendumust, et Tartu trass tuleks kasuks suuremale osale elanikkonnast.

Tegin nüüd täiendavad arvutused, mis arvestavad nii maakonna keskmist sõiduaega Riiga kui ka elanike arvu. Nende järgi osutus mu varasem kiirhinnang õigeks – ka ilma Harjumaata võidaks elanikud otsetrassiga keskmiselt sõiduaega. Mõned maakonnad küll kaotaksid, kuid nende kaotus ei oleks vastupidisega võrreldes eriti suur.

Võrdlesin kolme varianti – Pärnu kaudu 240 km/h, Tartu kaudu 160 km/h ja täiendavalt ka Tartu kaudu 240 km/h. Viimase trassi rajamiskulud läheksid küll ebamõistlikult suureks. Arvutuste aluseks võtsin statistikaameti lehelt maakondade elanike hulga ning kasutasin varasemast väljaotsitud raudteeliinide pikkusi. Ajavahemike arvutamisel tõin sisse ka kiirenduse ja aeglustuse, et mitte eeldada huupi, kui palju peaks keskmine kiirus vähenema maksimaalse suhtes. Sõiduaja ja elanike korrutisest sain inimtunnid, mida võrdlesingi eri versioonides.

Absoluutväärtusena ei ole elanike arvu komponent korrektne näitaja, kuid see ei sega selle kasutamist suhtelises võrdluses. Kõik sõltub vaadeldavast ajavahemikust. Kui näiteks eeldada, et keskmiselt 10% elanikest reisib ajavahemikus viis korda edasi-tagasi piletiga Riiga, siis ei ole ka absoluutväärtus vale.

Korrektsel hindamisel peaks arvestama ka inimeste ostujõuga, kuid jätsin selle välja, et mitte anda Tallinnale eelist. Eraldi väljundina tegin ka mudeli reisijate arvu hindamiseks sõltuvana teekonna kestusest. Siingi andis paremaid tulemusi otsetrass, kuigi Harjumaa väljajätmisel on mõlemad 240 km/h trassid nii inimtundide kui ka potsentsiaalsete reisijate osas võrdsed. 160 km/h Tartu trassi puhul on inimtundide arv ka ilma Harjumaata 27% suurem, Harjumaad arvestades isegi 69% suurem.

Suhteline võrdlus pole päris korrektne, sest paljud suurused on lihtsustamiseks välja jäetud. Näiteks Viljandist oleks nii Pärnu kui ka Tartu jaamani üsna ühesugune vahemaa, seejuures nii bussiga kui ka Tallinna kaudu rongiga. Arvutustes on kasutatud lihtsalt aega RB raudteejaamast alates, kuid see ei muuda üldist suhet oluliselt.

RB ööekspressiga Berliini sõitmine konkureerib mugavuselt täiesti lennukiga, õigemini ületab seda oluliselt. Paraku väidab transpordiekspert Raivo Vare endiselt, et keegi ei hakka rongi kasutama pikemate lõikude peal. Seejuures oli ka minu võrdluses tehtud sama viga, mis teistes võrdlustes – see oli puhtalt Tallinna-keskne. Kui me võrdleksime ka maakondi eraldi, siis lennuki variandi puhul peaks igalt poolt jõudma enne Tallinna, kuid rongi puhul saaks mõnest maakonnast RB lähima jaamani kiiremini.