Koolimatemaatika eksitab õppijat

Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsema tegevuse võtab üle tehnoloogia. Aina enam on vaja töötajaid, kes oskavad nutikaid masinaid ja süsteeme arendada ja töös hoida. Puudu on tootearendus-, tööstus-, keemiainseneridest, tarkvaraarendajatest, mööblitehnoloogidest… Paljusid alasid saab õppida kutsekoolis, kuid all peab olema tugev põhi põhikoolist.

Kui te tähele panite, siis ma nimetasin ameteid, mille õppimise üheks eelduseks on matemaatika oskamine. Olen mõistatanud, kuid pole senini aru saanud, kes võidavad sellest, et gümnaasiumides on sisse viidud kitsapõhjaline ja laiapõhjaline matemaatika. Selline valik annab tegelikult täiesti vale signaali juba põhikooliõpilastele, nagu poleks matemaatika kuigi oluline õppeaine.

Kahjuks jätavad kasinad oskused matemaatikas noorte valikuvõimalused tulevikus ahtaks.

Me võime muidugi uhked olla oma PISA-testide lahendajate üle, kuid reaalsus on, et praegu ei ole kõrghariduses reaal- ja looduserialadel piisavalt õppijaid. Sealjuures ei ole põhjus selles, et riik neid erialasid vähe rahastaks. Probleem on noorte väheses huvis.

Ma ei lahka, kas suurem mure on reaalainete õpetajatega – nende järelkasv on väga kidur – või loodusainete õpetamiseks vajalike tehniliste vahenditega – no need on kehvad.

Küll aga soodustab kitsa matemaatika valikut juba tänane pearaha süsteem, mis teeb gümnaasiumid ja kutsekoolid konkurentideks. Olen kindlasti seda meelt, et matemaatika peaks olema ühesugune kõigile, tagamaks, et hiljem oleks noorel võimalik edasi õppida ükskõik millisel erialal. Praegu seisavad paljud noored silmitsi olukorraga, kus varem mugavusest tehtud valik kitsama matemaatika kasuk paneb hiljem kinni uksed karjääriks tehnilisel erialal. Aga siis võib olla juba hilja.