Anu Jõgi • 27. mai 2017 kell 6:15

Ümbrikupalk kui üheksa peaga koletis

Foto: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Kuigi palga suurusest sõltub pension ja laenu saamine ja ette­võtjaid kontrollitakse otse sündmuskohal, pistab ümbrikupalgalohe ikka kuskilt pea välja, kirjutab arvamustoimetaja Anu Jõgi.

Rohkete riigiasutustega linnas saab täitsa elada nii, et ümbrikupalka ei näe ja sellest ei kuule, aga kui mitusada ettevõtjat ütleb, et see on probleem, tuleb neid uskuda. Must palk tundub nii eelmine sajand, tahaks mõelda, kui regulaarselt korraldatud küsitlused järjest tegelikkust silme ette ei tooks.

Värskes kaubandus-tööstuskoja küsitluses kinnitasid ettevõtjad taas, et ehitusalal kahjustab must palk konkurentsi. Tegelikult muidugi ka teistes valdkondades, kus arveldatakse sularahaga, aga kõige rohkem ikka ehituses.

Vahepeal on tulnud töötaja registreerimise nõue esimesest päevast, mis tõrjub proovipäeva kattevarjus töötajaid, on maksuameti reidid ehitusplatsidele, ja tulemus on ikka, nagu ta on. On pensionisambad, mis siiani veel suurel määral sissetulekust sõltuvad. Nii palju on siiski muutunud, et uhkusega ümbrikupalgast viisakas seltskonnas ei räägita. Rohkem selline no mis sa hädaga teed ja muidu ei tule ju välja.

Maksuamet paneb musta palgaga võitlemisel lootused ettevõtjate peale, kes paratamatult oma valdkonda ja selles tegutsejaid paremini tunnevad. Ettevõtjad loodavad eelkõige tööjõumaksude avalikustamisele.

Ennustada võib, et järgmisel aastal on ümbrikupalk kõige levinum...

Hetkel kuum