Pangandus, mis ei püüa kasumit

Triinu Hansen ja Tiit Urva 29. august 2017, 06:00
Triinu Hansen
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170829/OPINION/170829813/AR/0/Triinu-Hansen.jpg

Üldiselt heaks kiidetud sotsiaalpanganduse mõistet ei ole olemas. Seda on nimetatud ka alternatiivseks, eetiliseks, roheliseks, jätkusuutlikuks ja väärtuspõhiseks panganduseks, kirjutavad Triinu Hansen (pildil) ja Tiit Urva (Hea Koostöö HLÜ).

Sotsiaalne pangandus kirjeldab selliseid pangandus- ja finantsteenuseid, mille peamine eesmärk on aidata kaasa inimeste, riigi ja kogu planeedi arengule. See tähendab eelkõige seda, et võetakse arvesse tegevuste sotsiaalset, ökoloogilist, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Rahaline kasum ei ole omaette eesmärk, vaid see tähendab ühiskondlike, kultuuriliste ja ökoloogiliste eesmärkide toetamist soodsamatel alustel kui tavapäraselt.

Kui võrdleme ühiskonda inimorganismiga, võime kujutleda raha verena ning pankasid ja pangasüsteemi vereringet võimaldavate veresoontena. Osa selles vereringes on ka eetilistel, sotsiaalselt vastutustundlikel investeeringutel, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega. Näiteks ei saa eetiliseks pidada alkoholi, tubaka, sõjatööstuse ja diktatuuriga seotud investeeringuid. Eetiline on investeerimine ettevõtetesse, kes vähendavad oma ebasoodsat keskkonnamõju ega riku inimõigusi (lapstööjõu ja töökaitsega seotud küsimused).

Mõni näide

Esimesi väärtuspõhised panku oli Saksamaal 1974. aastal asutatud GLS pank (Gemeinschaftsbank für Leihen und Schenken), mis sai alguse vajadusest rahastada Bochumi linna Waldorf kooli rajamist. Traditsiooniline kommertspank kooli ehitamiseks aga laenu ei andnud.

Üks kooli rajajatest, Wilhelm Ernst Barkhoff, tuli ideele tagada kogu pangalaen ühistagatisega, nii, et kõik laenust osasaajad vastutasid nii enda kui ka teiste samast laenust osasaajate laenu tagasimaksmise eest. Pärast majandus- ja finantskriise kasvas GLS pank jõudsalt. Laenude kogumaht 2016. aastal ulatus 2,5 miljardi euroni. GLS Pank on rahastanud rohkem kui 24 600 ettevõtet, projekti või organisatsiooni. Lisaks on kuni 5000 ettevõtet ja mittetulundussektori klienti avanud GLS pangas oma ettevõttele pangakonto.

Itaalias tekkis vajadus eetilise finantsasutuse järgi, mille eesmärk ei olnud ainult kasumi teenimine, mis oli läbipaistev ning väärtustas sotsiaalset aspekti ja elu edendamist. Nii loodi Itaalias 1994. aastal esimene eetiline finantsasutus Banca Etica. 

1996. aastal asutas nunnaordu liige, õde Magdalen Iirimaal krediidiasutuse Clann Credo. Õde Magdalen otsis, kuidas saada raha tööle inimeste ja ühiskonna heaks ning kuidas suurendada ühiskonnas sotsiaalset sidusust. Tänaseks on Clann Credo laenuportfell 82 miljonit eurot ja projekte, kellele laene välja antud, ligi 800.

Sotsiaalpanganduse mõju ei ole veel maailmas suur, kuid on näha, et selle olulisust väärtustatakse üha enam. Eetilised finantsasutused ei rõhu ainult sotsiaalsele panusele, vaid ka sellele, kuidas maailm kui tervik peaks muutuma ning kuidas see mõjutab meie kõigi elu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2017, 17:27

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing