• Jaga lugu:

    Las palgad jääda saladusse

    Ene Olle, PARE tegevjuhtFoto: Meeli Küttim

    Avalik palganumber lõikab läbi lepingueelseteks läbirääkimiste paindlikkuse ja piirab valikuid, leiab personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.

    Meil pole kombeks teise inimese rahakoti sisu kohta uurida. Niisamuti on meil palganumbrit ikka privaatseks infoks peetud, v.a avalik sektor, kelle kohta ühiskondlik õiglustunne tunneb vajadust kõike teada, ka palganumbrit.
    Inimene, kes soovib, võib ju alati oma tasu suurusest kõnelda, seega palgad meil saladuses pole. Kuivõrd soovib pakutavat töötasu avalikustada tööandja, sõltub mitmest asjaolust. Üheks kindlasti on värbamine ja kandidaadile silma jäämine nii töö, organisatsiooni maine kui ka töötasuga. Oluline on, et jääks ruumi lepingueelseteks läbirääkimisteks. Kui palganumber töökuulutuses välja hõigatud, siis paindlikkus kaob. Lepingueelsetel läbirääkimistel saab palganumbri kokkuleppimisel arvestada ka tööandjapoolse väärtuspakkumisega, mis võib sisaldada täiendavaid hüvesid, mille võrra võidakse jõuda kokkuleppele ka madalamas töötasus. Näiteks kui tööandja on valmis panustama tulevase töötaja arengusse ning teda koolitama või võimaldab töö kõrvalt koolis käia.
    Töötasu suuruse avaldamine töökuulutuses võib tekitada värbajale lisatööd. Näiteks keskmisest parem palk on atraktiivne ka lihtsalt õnneotsijatele, kellel vajalikku kvalifikatsiooni tegelikult tööle asumiseks pole. Kui palk on küll normaalne, kuid jääb ehk alla valdkonna keskmise, siis ei kandideerita, kuigi läbirääkimistel võib ju mõlemale poolele sobiliku variandini jõuda.
    Avalikud palgad võivad palgarallile hoogu lisada, seda nii tööandja kui ka töötaja algatusel. Töötaja võrdleb sarnase ametikoha pakkujate puhul kõiki ikka kõrgema palga pakkumise järgi, mis on inimlik ja loomulik, tööandja aga kasutab võimalust sobiva töötaja lihtsaks üleostmiseks. Eks palganumbriga ülemeelitamist harrastatakse nüüdki, kuid see nõuab enam eeltööd senise palganumbri väljaselgitamiseks kui avalike palkade puhul.
    Palganumbri avalikustamine või mitteavalikustamine peab olema ikka tööandja otsus. Ei ole mõtet üle reguleerida ja tööandjale veel täiendavaid kohustusi, mis lõppkokkuvõttes olulist mõju ühiskonnale ei oma, peale suruda, juhul kui kellelgi peaks olema selline mõte tekkinud. Palk on ja jääb hügieenifaktoriks ehk see on number, millega inimene ise on otsustanud oma aega, tööd ja energiat tööandjale müüa, nii nagu ka tööandja on kalkuleerinud, millise raha eest saab ta teatud tööde jaoks töötajaid palgata nii, et organisatsioon areneks ning konkurentsivõime tugevneks. Olgu mõlemal poolel võimalus oma õigusi kasutada, ilma et sellest kogu maailma kuulutama peaks.
    Ainult palgaga ei hoia inimest tööl. Nii töökoha valikul kui tööandja juures püsimisel on olulisemaks faktoriks inimese väärtustamine. Avaldub see töö sisus ja -korralduses, juhtimise kvaliteedis, organisatsioonikultuuris ja sisekliimas ning tööandja väärtuspakkumises. Tööandja ehitab üles oma ainulaadse tööandja brändi ning see on lõpptulemusena see, mis määrab oma töötajaskonna sihtrühma jaoks atraktiivsuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.