Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Las palgad jääda saladusse

    Ene Olle, PARE tegevjuhtFoto: Meeli Küttim

    Avalik palganumber lõikab läbi lepingueelseteks läbirääkimiste paindlikkuse ja piirab valikuid, leiab personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.

    Meil pole kombeks teise inimese rahakoti sisu kohta uurida. Niisamuti on meil palganumbrit ikka privaatseks infoks peetud, v.a avalik sektor, kelle kohta ühiskondlik õiglustunne tunneb vajadust kõike teada, ka palganumbrit.
    Inimene, kes soovib, võib ju alati oma tasu suurusest kõnelda, seega palgad meil saladuses pole. Kuivõrd soovib pakutavat töötasu avalikustada tööandja, sõltub mitmest asjaolust. Üheks kindlasti on värbamine ja kandidaadile silma jäämine nii töö, organisatsiooni maine kui ka töötasuga. Oluline on, et jääks ruumi lepingueelseteks läbirääkimisteks. Kui palganumber töökuulutuses välja hõigatud, siis paindlikkus kaob. Lepingueelsetel läbirääkimistel saab palganumbri kokkuleppimisel arvestada ka tööandjapoolse väärtuspakkumisega, mis võib sisaldada täiendavaid hüvesid, mille võrra võidakse jõuda kokkuleppele ka madalamas töötasus. Näiteks kui tööandja on valmis panustama tulevase töötaja arengusse ning teda koolitama või võimaldab töö kõrvalt koolis käia.
    Töötasu suuruse avaldamine töökuulutuses võib tekitada värbajale lisatööd. Näiteks keskmisest parem palk on atraktiivne ka lihtsalt õnneotsijatele, kellel vajalikku kvalifikatsiooni tegelikult tööle asumiseks pole. Kui palk on küll normaalne, kuid jääb ehk alla valdkonna keskmise, siis ei kandideerita, kuigi läbirääkimistel võib ju mõlemale poolele sobiliku variandini jõuda.
    Avalikud palgad võivad palgarallile hoogu lisada, seda nii tööandja kui ka töötaja algatusel. Töötaja võrdleb sarnase ametikoha pakkujate puhul kõiki ikka kõrgema palga pakkumise järgi, mis on inimlik ja loomulik, tööandja aga kasutab võimalust sobiva töötaja lihtsaks üleostmiseks. Eks palganumbriga ülemeelitamist harrastatakse nüüdki, kuid see nõuab enam eeltööd senise palganumbri väljaselgitamiseks kui avalike palkade puhul.
    Palganumbri avalikustamine või mitteavalikustamine peab olema ikka tööandja otsus. Ei ole mõtet üle reguleerida ja tööandjale veel täiendavaid kohustusi, mis lõppkokkuvõttes olulist mõju ühiskonnale ei oma, peale suruda, juhul kui kellelgi peaks olema selline mõte tekkinud. Palk on ja jääb hügieenifaktoriks ehk see on number, millega inimene ise on otsustanud oma aega, tööd ja energiat tööandjale müüa, nii nagu ka tööandja on kalkuleerinud, millise raha eest saab ta teatud tööde jaoks töötajaid palgata nii, et organisatsioon areneks ning konkurentsivõime tugevneks. Olgu mõlemal poolel võimalus oma õigusi kasutada, ilma et sellest kogu maailma kuulutama peaks.
    Ainult palgaga ei hoia inimest tööl. Nii töökoha valikul kui tööandja juures püsimisel on olulisemaks faktoriks inimese väärtustamine. Avaldub see töö sisus ja -korralduses, juhtimise kvaliteedis, organisatsioonikultuuris ja sisekliimas ning tööandja väärtuspakkumises. Tööandja ehitab üles oma ainulaadse tööandja brändi ning see on lõpptulemusena see, mis määrab oma töötajaskonna sihtrühma jaoks atraktiivsuse.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Kolm tulusat aktsiat Nasdaqi sajast suurimast ettevõttest
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Käärijä ettevõte teenis kena kasumi
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.