Leo Siemann • 1 oktoober 2017
Jaga lugu:

Eesti bränd keerati tuksi

Leo Siemann
Leo Siemann  Foto: Erakogu

Kui Hollandi disainerile Peter Kentiele oleks antud võimalus oma ESTonishing-idee lõpuni viia, siis oleks praegu sajad tuhanded inimesed selle tulemusega rahul, kirjutab ettevõtja Leo Siemann.

Kuigi Eesti riigi brändimine on kestnud juba mõnda aega, pole siiski rahuldavat tulemust saavutatud. Pigem on sõna bränd omandanud negatiivse varjundi. Eesti brändimise tulemus osutus tööõnnetuseks, millest taastumine võtab aega.

Peter Kentie tore EST-idee pandi EASi rohelise konna tööriistakasti, mille sisu jääb enamikule inimestele arusaamatuks. Rahvas mäletab selle viimase Eesti brändina üht rohelist lärakat, sõna Aino ja 250 000 eurot, mis sel puhul magama pandi.

Siin on midagi väga viltu läinud ja see on kahetsusväärne, sest just eduka brändingu abil müüvad end arenenud riigid ja firmad. Brändist on saanud tänapäeva äri tööriist number üks. Bränd on midagi palju enamat kui kollane numbrimärk lehma kõrvas.

Brändinguga luuakse kontseptsioon, kuidas toode või teenus töötab, ja tehakse platvorm, et seda tarbijateni viia. Mängu tulevad visioon, missioon ja väärtused, mille poolest eristutakse teistest brändidest ehk siis rõhutatakse seda milles ollakse paremad.

Suured tööstusriigid kasutavad brändimist päris osavalt, et oma rahvuslikku jõukust kasvatada.  USA on olnud siiani kõige edukam, kellel on maailma TOP 10 brändi hulgas ette näidata koguni kaheksa.

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt