Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kaasaegse juhtimise lipulaevaks

    Marko Sverdlik

    Proeksperdi partner Marko Sverdlik unistab sellisest Eestist, kus igaüks tunneb end oma eluloo peategelasena.

    Mul on unistus. Unistus Eesti riigist kui kaasaegse juhtimise ja toimimise lipulaevast. Riigist, kus kodanik tunneb ennast oma eluloo peategelasena. Tunneb end kaasatuna ja olulisena. Osana millestki suuremast ja üllast, milles tal on oma roll täita. Roll, mis kannab tema kutsumust. Milles ta on parim. Milles teda usaldatakse ja austatakse. Mida kandes loob ta kasulikku ainest, mis meid ühiskonnana edasi viib.
    Niisugune unistus riigist võib tunduda kauge ja püüdmatu. Kauge ta ongi, kuid mitte püüdmatu. Märkimisväärse arenguhüppe tegemiseks ei pea me muutma kogu süsteemi ja korraga. Alustada võime millestki lihtsamast, millega me kõik iga päev kokku puutume –inimeste juhtimisest. Arukas inimene ei vaja kedagi teist enese juhtimiseks. Liidrite ülesandeks on tuvastada ja võimalusel eemaldada need juurtakistused, mis piiravad inimese täieliku potentsiaali avaldumist.
     
    Võib ju väita, et meil juba on kaasaegne riik: IT-riik, suunanäitajast e-Eesti. Tõesti, digiarengu vaatest. Samas, IT ei ole eesmärk, see on vahend mingi probleemi lahendamiseks. Seega IT-riik ei saa olla eesmärk, see saab olla lahendus. Kuid mille lahendus? Millist eesmärki, väljakutset või probleemi me IT-riigiga lahendada soovime? Vastus on: eemaldada kodaniku teelt kõik üleliigne, mis takistab pühendumist olulisele, kasulikuks olemisele ning väärtusliku loomisele. 
    Kahjuks ei ole kodanikukesksusega asjalood sugugi head. Distants kodaniku ja riigi vahel suureneb. Kodaniku tarbetute kohustuste ja tegevuste hulk kasvab, loodav väärtus kahaneb. Riiki kujundatakse ja ehitatakse viimase huvidest lähtuvalt, mis tihtilugu on lühiajalised ning materiaalsed. Tegudest ja sõnavõttudest kiirgavad selgete sõnumitena välja usaldamatus, kontroll ja piiramine. Rääkimata teineteise süüdistamistest ja laimamisest. Inimesi nähakse ridadena eelarves, varana bilansis ning nimetute hammasratastena riigi sihitus masinavärgis. Võrreldes kaasaegset juhtimist ja toimimisviise rakendavate maailma organisatsioonidega, on selge, et liigume tagurpidikäigul.
    Inimkeskne suhtumine
    Mida teevad kaasaegsed organisatsioonid teistmoodi? Nad kujundavad ja ehitavad organisatsioone inimkeskselt, inimeste vajadustest lähtuvalt. Ja seda igast aspektist. Nii töötaja, kliendi kui ka pakutavate teenuste ja toodete lõppkasutajate seisukohast. Inimesed ning nende soovid ja vajadused on eespool eesmärke, protsesse ja raha. Organisatsioonid rajatakse nii inimeste usaldusele ja tegevusvabadusele kui ka initsiatiivile ja õhinapõhisusele. Inimestele antakse võimalus otsustada ja vabadus oma tegemisi korraldada. Vastutasuks annab inimene pühendumuse, teotahtelisuse ja loovuse. Kandvad komponendid soovunelmate elluviimiseks ja suunatud arenguhüppeks. 
    Inimesekesksest mõtteviisist räägitakse palju, kuid ettevõtluses peetakse selle all tihti silmas, et klient on kõige keskmes, klient on kuningas. Me kõik oleme kuulnud kliendikogemuse kujundamisest. Samuti kasutajakogemuse disainimisest. Kuid vähe on räägitud töötajakogemuse kujundamisest. Veel vähem, õigemini üldse mitte, kodanikukogemuse kujundamisest. Mõtte „Klient on kuningas“ juures kipub varju jääma see, et ka töötaja on inimene. Inimene, kelle heaolust, kaasatusest ja pühendumusest sõltub organisatsiooni käekäik ja areng.
    Pikaajalises perspektiivis on edukad need ettevõtmised, mis suudavad luua teenuste ja toodete kasutajatele sisulist väärtust, kaasata ja inspireerida oma töötajaid ning olla ka vastutustundlikud ühiskonnaliikmed. Sama kehtib ka riigi kohta. Edukad saavad olla need riigid, kes oma toimimisviisi on üles ehitanud parimast kodanikukogemusest lähtuvalt, pakkudes kasulikke teenuseid nõudluspõhiselt just nendele inimestele, kes seda vajavad. Et see õnnestuks, peab ka riigiasutuste toimimise kujundama inimkeskselt. Eestist võib saada kaasaegse juhtimise lipulaev, kuid see saab sündida ainult riigi ja ettevõtjate koostöös.
    Autor: Marko Sverdlik
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.