Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja nendib, et ehkki Eestis on toidukaupade hinnatõus Euroopa keskmisest kiirem, pole see ometi nii suur, kui statistikast paistab.

- Toidupood
- Foto: Andras Kralla
Pandeemiast alguse saanud kiire hinnatõus on kasvatanud mõne aastaga toidukaupade hinda rohkem kui veerandi võrra. Alates sellest ajast on turuosalised ja tarbijad püüdnud aru saada, kus kohast see hinnatõus õieti pärineb. Üha rohkem näidatakse näpuga kaupmeeste peale.
Kui kunagi oli kaupmehe marginaal kolmandik, siis nüüd on see tõusnud pooleni. Teisisõnu võiks paika pidada hüpotees, et poekaupade hinnatõusu suurim osa tuleb just neilt.
"Aga pool on ta sisseostuhinnast ehk lõpphinnast on ta kolmandik – ja see pole kasum, vaid ka kõik kulud, mida kaubandusettevõtted kannavad," rõhutas
Kaspar Oja "Äripäeva arvamusliidri" saates. "On muidugi küsimus, kas need [kulud] on mõistlikud."
Oja sõnul tuleb tõsiselt küsida, miks tunnevad kaupluseketid, et neil on mõistlikum laieneda, kui olemasolevates kauplustes hindadega konkureerida.
Ta rõhutab, et kui tootjahinnad on kasvanud Eestis Euroopaga sarnases tempos, siis tarbijahinnad keskmisest kiiremini. Ja ometi ei pruugi see hinnatõus olla nii kiire, kui statistikaamet teatab.
Miks täpselt, Oja intervjuus selgitas. Küsis Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maikuus olid hinnad 4,5% kõrgemad kui mullu, hinnatõusu mõjutasid enim toidukaubad.
Ka teised tootjad on mures
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
"Tootjad kurdavad tihti, et jaeketid on igavesed põrsad ja kiusavad tootjaid igasugu trahvide ja muuga, aga arvestades jaekettide toodete mahtu, on täiesti selge, et mingisugused reeglid ja rutiinid peavad paigas olema", rääkis A. Le Coqi juht Jaanus Vihand.
Detsembris esmakordselt miljardi euro piiri murdnud jaemüük pani punkti kaks ja pool aastat kestnud langusele, kuidas aga tarbimine maksutõusude kiuste alanud aastal edeneb, paistab kauplejatele ja tarbijatele päris erinevalt.
Enamik ettevõtteid väidab, et nad on usaldusväärsed. Aga kes seda kinnitab? Alates 2025. aastast ei pea selle eest muretsema ainult ettevõte ise – nüüd kinnitab seda ka Äripäev.