Artikkel
  • Jaga lugu:

    Tuleviku finantsaudit leiab murtud tiivaga linnu ka suurest parvest

    Stan NahkorFoto: erakogu

    Uudne tarkvara võimaldab audiitoritel ka suurtes andmemahtudes kirurgilise täpsusega navigeerida, kirjutab EY partner ja auditiosakonna juht Stan Nahkor.

    Audit on paljude ettevõtjate jaoks vaid seadusest tulenev kohustus ja ettevõtte juhtorganid isiklikult suurt lisandväärtust ei tunneta, ent äsja kasutusse jõudnud tööriistad lubavad leida murtud tiivaga linnu üles ükskõik kui suurest (andmete)parvest.
    Auditivaldkond on teinud viimase paarikümne aastaga küll väga suure arengu, kuid siiski on elektrooniliste lahenduste suhtes jäädud üsna konservatiivseks ja Exceli tabelite keskseks. See on paljuski käsitöö, kõik tuleb oma silmaga üle vaadata, automaatset analüüsi pigem ei toimu. Samal ajal kasvab auditeeritavates firmades kõikvõimalike andmete maht, mille analüüs saaks olla palju mitmekülgsem. Ühe auditi aluseks võib tänapäeval olla juba sadu megabaite erinevaid arvandmeid ning suurema ettevõtte auditeerimine võib võtta rohkem kui 1000 tundi.
    Suurte andmemahtude uurimiseks on juba loodud käepärased vahendid, kuhu saab sisestada märksa rohkem erinevaid kriteeriume kui Exceli graafikusse. Seejärel eristuvad varasemast märksa selgemini kõikvõimalikud riskikohad nii ettevõtja kui audiitori jaoks.
    Näiteks pankadel on suured laenuportfellid, mida hinnatakse erinevate krediidireitingutega. Laenude analüüsimiseks on terve hulk erinevaid lähteandmeid alates maksevõime kordajatest ning lõpetades intressimäärade ja tagatise kordajatega. Pärast kõigi laenude andmete arvutisse sisestamist selgub, et millegipärast andis pank 15 laenu tagatiseta ja seejuures küsimusi tekitavalt madala intressiga.
    Saatan peitub detailides
    Selleks, et vältida suuri probleeme, võiks alustada väikestest anomaaliatest. Kui sama oleks tehtud enne 2008. aasta majanduskriisi, saanuks pangad ehk ohtlikke tendentse paremini ette näha. Uue tarkvara abil võib pankur nüüd näha kõiki välja antud laene väikeste täppidena suures parves. Ta võib graafikut suurendada, klikkida ka igale täpile eraldi ning näha iga konkreetse laenu andmeid – laenu saaja, intress, tagatis ja muu tarviline. Parve nö „head täpid“ on lihtsalt leitavana graafiku ühes, „pahad“ aga teises, servas.  Korraga on ettevõtja käes materjal, mis annab visuaalse üldpildi kogu parvest ning lubab teisalt uurida parve üksikuid osi lausa kirurgilise täpsusega.
    Niisiis jätavad auditid senise ülevaatliku pildi alles, ent annavad lihtsa võimaluse suunduda alati detailide juurde ning nagu me väga hästi teame, peitub kurat sageli just detailides. Võimalikke tulevasi probleeme saab nüüd paremini ennetada ja kõik see ei kehti kaugeltki üksnes pankade, vaid ka teiste majandusvaldkondade kohta. Tohutu baitide hulk muutub järsku millekski nähtavaks, loogiliseks ja arusaadavaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinn tõmbab äriühinguid koomale
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Olulisemad lood

Soomes läheb poolemiljardise akukeemiatehase ehituseks
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.