• OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • 23.02.18, 23:01

Kaua me mõisa köit lohistame?

Isegi kui Eestis pole võimalik luua Harvardi või MITi-laadset kooli, siis unistama peab suurelt. Meil on vaja kaaluda ka tervishoiusüsteemi ümberkorraldamist ja osalist erastamist, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Kaarel Ots
  • Kaarel Ots Foto: Andres Haabu
Suure depressiooni ja teise maailmasõja ajal pooldasid mitmed majandusteadlased riiklikku kontrolli ettevõtete üle, kuna tundus, et julgeoleku seisukohast on riigil turvalisem omada strateegiliselt olulisi ettevõtteid (kust me seda juttu kuulnud oleme?). Pärast sõda hakkas olukord aga kiiresti muutuma – ettevõtete riigistamisega tegelesid peamiselt sotsialistlikud riigid, samas kui teised asusid neid erastama. Selle tulemusena paranesid ettevõtete tootlikkus ja kasumlikkus, teenuseid oli võimalik pakkuda madalamate kuludega ning ettevõtete väärtus ja riikide majandus kasvas. Mis mõttemallides muutus? Harvardi ülikooli professor Shleiferi sõnul oli tegemist klassikalise sotsialism vs. kapitalism nähtusega. Ta toob välja kolm aspekti.
 
Esiteks, 1930ndate ja 1940ndate aastate majandusteadlased ignoreerisid innovatsiooni suurt rolli ettevõtluse arengus – riigi motivatsioon innovatsiooniga tegeleda on võrreldes eraomanikuga oluliselt väiksem. Teiseks, kuluefektiivsus – ettevõtte kulude kontrolli all hoidmine ei ole prioriteetide reas riigil ja eraomanikul võrreldaval kohal („Mõisa köis, las lohiseb“). Mõlema aspekti tõttu on riik ettevõtte omanikuna oluliselt ebaefektiivsem. Murele, et eraomanik ühiskondlikele eesmärkidele piisavalt ei pühendu, saab riik läheneda lepinguliste suhete ja regulatsioonidega. Kui need ei toimi (näiteks  korruptiivsete tehingute tõttu), siis miks peaks eeldama, et omanikuna on seis läbipaistvam? Sealt jõuame kolmanda põhjuseni: poliitiline mõjutamine. Ilmselt ekstreemseim näide on kommunism, kus diktaatorite võimulpüsimiseks kontrollisid valitsused ettevõtteid, ressursse ja inimesi.
Ei riigikapitalismile
Kas Eesti riigi omanduses olevad ettevõtted täidavad kõik ülesandeid, millega eraettevõtlus hakkama ei saa ja mille tegevusvaldkonnas on turutõrge? Vastus on ei. Riigiettevõtete börsile viimine aitab Eestisse juurde tuua rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja raha, mis tähendab, et paranevad ka teiste kohalike ettevõtete rahastusvõimalused. See omakorda loob soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks.
Viimasel ajal on kindlasti paljud tabanud end äratundmiselt, et pensionipõlves ei saa riigi toele väga loota. Seda olulisem on luua Eesti inimestele ja pensionifondidele investeerimisvõimalusi, et nad saaksid ise oma vara kasvatada ja mitte sõltuda ainult pensioni kahest sambast. Riigiettevõtete börsile toomine võimaldab eestlastel panustada riigi ja ettevõtluse arengusse, teisalt teenida tulu dividendide näol. Miks müüa kuldmune munevat hani, on küsitud? Küsin vastu, miks neid kuldmune ei võiks jagada Eesti inimestega, kes nende abil vanaduspõlve kindlustavad.
Jaapan erastas hiljuti oma postiettevõtte, viis börsile ja kaasas 12 miljardit dollarit, enamik oma riigi investoritelt. Itaalia riik tegi enda postiettevõttega sama, kaasates 4 miljardit ning omanikeks 270 000 Itaalia kodanikku ja 23 000 postiettevõtte töötajat. Need on vaid postiettevõtete näited. Riigiettevõtete börsile viimise nimekirja võib jätkata pikalt, pigem annab otsida põhjuseid riigikapitalismiga jätkamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele