- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teed tasuliseks
Teid ei ole vaja mitte ainult rajada, vaid ka hooldada. Selleks on raha vaja, kirjutab ConnectBaltica nõukoja liige Andres Peets.
Äripäeva äsja lõppenud arvamuskonkursi Edukas Eesti teise auhinnalise koha vääriliseks tunnistati ettevõtja Kuldar Leisi arvamuslugu, mis rääkis sellest, kuidas leida raha neljarajaliste maanteede ehitamiseks meie põhitrassidel.
Leisi ettepanek leida raha vajaminevateks investeeringuteks kokkuhoiult investeeringutelt Pärnu lennujaama, Haapsalu raudteesse ja linnahalli renoveerimistöödesse ning loobudes osalustest riigifirmades väärib kaasamõtlemist. Riigi(kulutuste) õhemaks lihvimine on mõistlik tee efektiivsemaks majandamiseks.
Samas tuleb arvestada, et neljarajaliste põhimaanteede ülesehitamine ei sõltu vaid ühekordsest investeeringust. Teid peab hooldama ja parandama ning vajadusel täiendavaid liiklussõlmi juurde ehitama. Selleks on samuti vahendeid vaja ning elu on näidanud, et tasuta üldises kasutuses oleva avaliku ressursi kvaliteedi ülalhoidmine sõltub sellesse pidevalt paigutatavast rahamäärast. Kohe-kohe oleme tunnistajateks, kus taanduv talv ning lume vahelduv sulamine ja sellele järgnev jäätumine hakkavad meie teid lõhkuma. Ootamatud löökaugud ja autojuhtide pahameel on meie tavapärased kevadekuulutajad. Sestap tuletan ikka ja jälle meelde teiste riikide kogemust, kus teede kasutamisel toimib põhimõte: kes sõidab, see maksab.
Raha leidmisega teede infrastruktuuri hoidmisesse ja parendamisesse on hädas ka maailma suurim majandus USA. Riik, mis esimesena maailmas võttis kasutusele maksulised teed ja ehitas tänu sellele välja planeedi parima teedevõrgu, on hädas. Seni on rahastatud teedevõrku kütuseaktsiisist, mida pole alates 1993. aastast ühegi sendi võrra tõstetud. Järjest säästlikumad ning osaliselt elektrimootoritel toimivad sõiduvahendid on sellest maksuliigist laekuvat raha halastamatult vähendanud. Probleemi lahendamiseks on Ameerika teede rahastamist korraldav Highway Trust Fund pöördunud kongressi poole ettepanekuga arutada üleriigiliselt kehtiva teedemaksu sisseviimist kasutaja-maksab-põhimõttel. Samasuunalised mõttetalgud toimuvad ka Euroopa Liidu liikmesriikides.
Ka meil kehtib alates sellest aastast raskeveokitele teetasu maksmise kohustus. Vedajad on viidanud ebavõrdsusele, mis neid on tabanud, viidates, et teid kasutavad ja kulutavad ka teised sõiduvahendid. Kui teemaks sisse viia kogu Eesti teedel liikuvale veeremile, siis ehk saaks ka raskeveokite tasu pisut alandada ja leevendada pisutki nende konkurentsiolukorda.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
2
3
4
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele