Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Masendus määndab majandust

    Liina RandmannFoto: Erakogu

    Uuringud näitavad, et vaimse tervise probleemidega seotud kulud ulatuvad ülemaailmselt triljonite eurodeni aastas ning iga depressiooni vastu võitlemiseks kulutatud euro annab organisatsioonile tagasi pea 14 eurot kasumit, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli organisatsioonipsühholoogia õppekava juht Liina Randmann.

    Euroopa Liidu maades esineb 14%-l töötajatest vaimse tervise probleeme. Neist sagedamini mainiti stressi, depressiooni ja ärevushäireid. 19,8% naistel võrreldes 10,9% meestega on diagnoositud vaimse tervise probleeme.
    Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, oli 2004. aastal olulisuselt kolmas kaotatud tervena elatud aastate allikas ja aastaks 2020 prognoositakse selle tõusmist olulisuselt teiseks haiguste allikaks. 4–10% elanikkonnast Euroopas põeb depressiooni oma eluea jooksul. Juba praegu moodustab depressioon 7,2% kõigist haigusdiagnoosidest ja sellega seotud haiguskulud on ligikaudu 96 miljardit eurot aastas. Vaimse tervise probleemidega seotud ülemaailmsed kulud oli 2017. aastal arvestuslikult 2,5 triljonit dollarit ja ennustatakse selle summa kasvu 6 triljonile aastaks 2030.
    Kulud on seotud vähenenud töövõimega, halvenenud suhetega, suurenenud kulutustega ravimitele ja vähenenud sissetulekutega. Majanduslikud kulud aastas on arvestuslikult 3–4% SKTst. Viiendiku kõigist kaotatud tööpäevadest Euroopas on põhjustanud ärevus- ja depressiivsed häired. 2016. aastal on 10% töötavast elanikkonnast puudunud töölt depressiooni tõttu ja keskmine puudutud tööpäevade arv oli 36.
    Vaimse tervise probleemid kujunevad mitme – bioloogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja keskkonna- – teguri koosmõjus. Töökeskkonnas kujunevad probleemid on seotud nii töö sisu kui ka keskkonnaga. Peamisteks teguriteks loetakse töökoormust, vähest kontrolli oma töökeskkonna ja protsesside üle, monotoonset või ebameeldivat tööd, rolli ebamäärasust või konflikti, vähest tunnustust ja toetust, halbu suhteid või konflikte, nõrka juhtimist ja kommunikatsioonivigu, töö ja pereelu konflikti ja halbu töötingimusi.
    Tööl käib, aga tööd ei tee
    35 riiki hõlmanud uuringu tulemused näitasid, et üle 50% töötajatest, kellel on esinenud depressiivne episood, on jäänud ravita ja 71% eelistas oma seisundit töökaaslaste eest varjata. Kaheksa riigi võrdlustulemused näitasid, et presentismiga (kohalolek tööl, kuid võimetus tööd teha) kaasnevad kulud on viis-kuus korda suuremad kui töölt puudumistega seotud kulud. Presentism on sagedasem kõrgema sissetulekuga töötajate juures ja on iseloomulik ka neile töötajatele, kellel on hirm kaotada oma töökoht. Suurenevad ärevus ja ärrituvus, väheneb motivatsioon, halvenevad keskendumisvõime ja lühiajaline mälu, aga ka töö tegemiseks nii vajalikud oskused nagu planeerimine ja probleemide lahendamine.
    Uuringud on näidanud, et riikides, kus tolerantsus vaimse tervise probleemide suhtes on suurem, on paremad ka ravivõimaluste pakkumise ja otsimise näitajad, paremad on ravi tulemused, vähem esineb enese stigmatiseerimist ja ennastkahjustavat käitumist.
    Euroopa organisatsioonides, kus rakendatakse vaimse tervise edendamise programme, näitavad tulemused, et iga investeeritud euro neisse programmidesse teenib ühe aasta vältel kuni 13,62 eurot kasumit.
    Organisatsiooni tasandil on juhtide käitumine oluline tegur vaimse tervise probleemidest põhjustatud kahjude vähendamiseks. Mida toetavamad ja suhtluses avatumad on juhid, seda avameelsemad on töötajad oma tegelikest probleemidest kõneledes ning seda kiirem on nende väljumine kriitilisest episoodist. Juhtide võrdlusest selgus, et naisjuhid on toetavamad ja avatumad vaimse tervise probleemide suhtes.
    Jõukohane ja arusaadav töö
    Kuna töötajate võimalused muuta oma töökorraldust ja töö sisu on piiratud, siis tuleb juhtidel pöörata rohkem tähelepanu võimalikele tööstressoritele ehk neile teguritele, mis vähendavad inimese kohanemis- ja toimetulekuvõimet. Kõige olulisem tegur tööstressi kontrollimiseks on jõukohane töökoormus. Vähetähtis pole ka rolli selgus ehk mida mõtestatum ja selgem on arusaam töönõudmistest, seda kergem on töötajal planeerida tegevust ja jaotada oma jõudu.
    Suurema iseseisvuse ja paindliku tööaja pakkumine on andnud kahetisi tulemusi, ühelt poolt annab see töötajale suurema kontrolli oma töö üle ja võimaluse oma vaimse tervise probleemidega tõhusamalt tegeleda, teisalt aga loob see võimaluse oma tegelikku seisundit varjata ja vajalikke haigus-/puhkepäevi mitte võtta, mis tegelikult võib pikendada depressiivset seisundit.
    Autor: Liina Randmann
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.