Riigivalitsemises napib efektiivsust

27. august 2018, 12:00
kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180827/OPINION/180829761/AR/0/AR-180829761.jpg

Erinevalt ettevõtjatest ei ole praegustel riigivalitsejatel selget arusaama sellest, mis on efektiivsus, leidis nädalavahetusel Tallinnas Maarjamäe lossis toimunud ärihooaja avamisel peetud kõnes kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman.

Avaldame kõne täismahus.

Austatud kaubanduskoja liikmed ja sõbrad!

Tere tulemast taas kaubanduskoja ärihooaja avamisele! Oma järjekorras on tänane üritus 21. On rõõm seekord kohtuda teiega siin, vastrenoveeritud Maarjamäe lossi territooriumil. Nii nagu Eesti ajalugu ja ettevõtlus on teinud läbi keerdkäike, nii on seegi paik näinud viimase paarisaja aasta jooksul paljutki. Kunagi tegutses siinsamas suhkruvabrik, seejärel tärklise- ja piiritusevabrik, siis suvemõis, restoran, sõjaväe lennukool ning nüüd muuseum.

Alustati tööstusega, lõpetati muuseumiga. Tahaks siiski loota, et Eesti tööstusel tervikuna läheb järgmisel paarisajal aastal paremini ja muuseumiks kõik ei muutu. Ilma areneva ja kaasaegse tööstussektorita ei ole teadupärast edukaks saanud ükski riik. Täna meie ettevõtjate aktiivsust ja investeeringuid vaadates usun, et muuseumiks muutumine meid siiski ei taba.

Pean asjakohaseks kasutada praegust hetke, et tunnustada kaubanduskoja poolt kõiki ettevõtlikke inimesi, aktiivseid ettevõtjaid ja väärtuste loojaid teie panuse eest Eesti arengusse. Teie loote lisandväärtust, genereerite oma tegevuse läbi maksutulu ning teie jätkusuutlik ja tulevikku vaatav tegutsemine loob kindlustunnet meie laste ja nendegi laste jaoks. Tänan teid selle panuse eest!

Head kaubanduskoja liikmed! Kaubanduskojal olnud alati kaks peamist eesmärki – pakkuda oma liikmetele tuge ning aidata aktiivse tegevusega kaasa ettevõtluskeskkonna parendamisele, pakkudes lahendusi, mis aitaksid ettevõtjal rohkem ja vabamalt tegutseda ning sekkudes seal, kus näeme, et ametnike või poliitikute sammud võivad viia ettevõtluse jaoks negatiivsete tagajärgedeni.

Kahetsusväärselt oleme olnud viimasel ajal sunnitud tõdema, et ka mõned eraõiguslikud organisatsioonid, kes peaksid idee poolest ettevõtjatega sarnaseid väärtuseid jagama ning ettevõtjatele ja investoritele teenuseid pakkuma, on asunud intensiivselt ravima probleeme, mille olemasolu pole nad vaevunud isegi mitte defineerima, rääkimata sellest, et uurida, kas probleemi üldse eksisteerib. Pean selliseid algatusi eriti kahetsusväärseks.

Kõik see nõuab nii kaubanduskojalt kui ka ettevõtjailt tervikuna järjepidevat panustamist vaba ettevõtluse toetamisse ja vastuseismist üha tugevamale reguleerimise ihale, sõltumata selle allikast.

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel on demokraatlikus õigusriigis meie peamiseks vahendiks oma eesmärkide saavutamisel argumenteeritud dialoog ning läbipaistva ja võimalikult tõenduspõhise otsustusprotsessi järjepidev nõudmine. Kuna algava ärihooaja sisse jäävad taas kord ka 2019. aasta märtsis toimuvad riigikogu valimised ning kahtlemata eelneb sellele taas suuremat sorti poliitiline propaganda, siis soovitan ka kõikidel ettevõtjail enda poolt hääletama kutsuvatelt poliitikutelt küsida, millele tuginevad nende lubadused ja millised on katteallikad.

Kontrollküsimusteks, et hinnata, kas isik ettevõtlusest üldse midagi teab, sobivad ka küsimused, kui palju on Eestis aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid ning kui palju on neist suurettevõtteid. Oleme täheldanud, et enamasti valmistavad need numbrid ühelt poolt raskust ja teiselt poolt üllatust. Seepärast saab sellel arutelul olema kindlasti ka omamoodi hariv sisu. Nimelt tuleb paljudele üllatusena, et aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on meil kõigest ca 60 000 ning suurettevõtteid nende seas vaid ligemale 180 ning et keskmine ettevõte on siiski jätkuvalt mikroettevõte.

Argumenteeritud dialoogist rääkides on meil hea meel olla partneriks Eesti Teadusagentuuri algatusele „Kust sa tead?”, mis soovitabki algaval aktiivsel poliithooajal poliitikutelt küsida, millele nende värvikad väited tuginevad. Ei ole olemas õiget või valet poliitikat, on ettevõtjasõbralikumad ja ettevõtjavaenulikumad poliitikad ning on olemas läbimõeldud ja läbimõtlemata otsused. Viimased sünnivadki tavaliselt siis, kui nende tegemisel eiratakse elementaarseid teadmispõhise otsustusprotsessi põhimõtteid ning järgitakse põikpäiselt vaid omaenese kinnisideid. Olgem ettevõtjatena nõudlikud, olgem selles eeskujuks, sest eeskuju teatavasti nakatab teisigi.

Ja lõpetuseks tahaksin rõhutada veel vaid ühte märksõna, mida kaubanduskoja poolt ka varasemalt, kuid kindlasti ka edaspidi üha tähtsamaks peame. See on efektiivsus. Ettevõtjatena teame selle sõna tähendust kõik. Varem või hiljem on igas ettevõttes vajalik tegeleda protsesside efektiivsemaks muutmisega. Ja seda ka ettevõtjad teevad. Riigivalitsemises on siiski veel teisiti. Võib ilmselt öelda, et arusaam sellest, mis on efektiivsus, ei ole päris selge.

Kui haiglas ei ole kirurgi või politseis inimest, kes kuritegu uuriks või tänaval korda tagaks, siis see ei ole efektiivsus. See on ressursside puudumise või vale planeerimise tagajärg. Efektiivsusega on probleeme aga seal, kus käivad lõputud menetlemised, pidev õigusloome ja kodifitseerimine või pealinna külje alla maksuraha eest üürimajade ehitamine. Samal ajal võime lugeda uudiseid, kuidas riigil on lähiaastatel puudu kümneid miljoneid, et hoida töökorras elutähtsaid infosüsteeme, või et politseinikke ja päästjaid ei olegi, sest neile ei ole maksta konkurentsivõimelist töötasu, või kui palju vajaks kaasaegne riigikaitse tegelikult vahendeid.

Et avalikke teenuseid: meditsiin, haridus, sisejulgeolek, riigikaitse oleks võimalik ka tulevikus efektiivselt osutada, on vältimatu, et efektiivsed peavad olema vastavad protsessid, kuid samavõrd vältimatu on seegi, et need valdkonnad vajavad jätkuvalt piisavat ja mõnelgi juhul tänasega võrreldes suuremat rahastust. Seda ei saa ega tohi võtta aga maksukoormuse kasvatamise arvel, vaid see lisaressurss saab tekkida ainult läbi riigiaparaadi läbivalt efektiivsemaks muutmise ning kehtestatud maksude parema kokkukogumise.

Samuti on mõistlikul ja inimeste käitumist ning ettevõtjate prognoose arvestaval aktsiisipoliitikal siin kindel roll. Ka kõikvõimalikud toetus- ja abisüsteemid, mis toetavad õpitud abituse tekkimist ning moonutavad konkurentsi, tuleb väga kriitiliselt üle vaadata ja ümberjagamist vähendada. See nõuab paratamatult valdkondadeülese laia pildi nägemist, sest enam ei piisa konkreetsele kooli- või politseijuhile nõudlikult otsa vaatamisest ja lisavahendite leidmiseks sisemiste ressursside otsimise soovitamisest. Ühel hetkel need lihtsalt ammenduvad.

Lisaraha saab tulla üksnes laiema pildi nägemisest, vastutustundlikust riigi majandamisest ja lihtsast ning stabiilsest maksupoliitikast ja kogu süsteemi efektiivsemaks muutmisest.

Sellega lõpetaksin. Soovin kõikidele kaubanduskoja liikmetele ja koostööpartneritele edu ning õnnestumisi ja kuulutan kaubanduskoja järjekordse ärihooaja avatuks!

Aitäh!

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2018, 12:09

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing