• Jaga lugu:

    Platvormitöö jätab inimesed kaitseta

    Platvormitöö on uus reaalsus, kuid nende kaudu tehakse sageli vähem oskusi nõudvat tööd, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall.

    Katre PallFoto: Eiko Kink
    Rahvusvahelise Eurofondi uuringu andmeil on platvormitöötajad enamasti noored, kõrgharidusega mehed, kes teevad platvormi kaudu vähem oskusi nõudvat tööd.
    Platvormi kaudu töö tegijale tähendab see vabadust valida oma töö aega, kohta ja mahtu, on võimalus lisateenistuseks, ettevõtlikkuseks, tööturule sisenemiseks. See on ka vabadus mitte töötada, sest ülemust ei ole. Ühtlasi võib platvormitöö olla ka esimene samm tööturule ja seda kasutatakse kliendibaasi kasvatamiseks ning võrgustiku ehitamiseks.
    Kindlustunnet ei paku
    Teise nurga alt vaadates võib platvormitöö olla hoopis hall majandus, sotsiaalse kaitse ja töökaitse puudumine, puhas ekspluateerimine uues kuues. Platvormitöötajal pole töökohta ega tööandjat, tal on üksnes tööülesanded. Töö pakkujat ehk platvormi sageli ei huvita, kas töö tegijal on ravikindlustus või mis saab temast vanas eas, kui pensioniõigusi pole riikliku pensioni saamiseks kogunenud piisavalt, muudest hüvitistest rääkimata. Platvormitöö levik massidesse võib seega esitada väljakutse kogu sotsiaalkindlustusele. Kindlustuskaitsega hõlmatute arv väheneb ning sissemaksed vähenevad.
    Platvormitööga kaasnevad enamasti väikesed ja/või ette ennustamatud sissetulekud, ebatavaline tööaeg ja lühikesed tähtajad. Head töö- ja pereelu ühitamise võimalused ühelt poolt, isolatsioon ja piiratud kontakt platvormiga teiselt poolt. Platvormitöö võib olla paindlik, aga samuti rutiinne ja stressirohke. Lihtne on küll siseneda, aga see tähendab piiratud perspektiivi minna edasi traditsioonilisse töösuhtesse. Enamasti platvorm oma teenusepakkujaid ka ei koolita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.