Katre Pall • 5 oktoober 2018

Platvormitöö jätab inimesed kaitseta

Platvormitöö on uus reaalsus, kuid nende kaudu tehakse sageli vähem oskusi nõudvat tööd, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall.

Katre Pall  Foto: Eiko Kink

Rahvusvahelise Eurofondi uuringu andmeil on platvormitöötajad enamasti noored, kõrgharidusega mehed, kes teevad platvormi kaudu vähem oskusi nõudvat tööd.

Platvormi kaudu töö tegijale tähendab see vabadust valida oma töö aega, kohta ja mahtu, on võimalus lisateenistuseks, ettevõtlikkuseks, tööturule sisenemiseks. See on ka vabadus mitte töötada, sest ülemust ei ole. Ühtlasi võib platvormitöö olla ka esimene samm tööturule ja seda kasutatakse kliendibaasi kasvatamiseks ning võrgustiku ehitamiseks.

Kindlustunnet ei paku

Teise nurga alt vaadates võib platvormitöö olla hoopis hall majandus, sotsiaalse kaitse ja töökaitse puudumine, puhas ekspluateerimine uues kuues. Platvormitöötajal pole töökohta ega tööandjat, tal on üksnes tööülesanded. Töö pakkujat ehk platvormi sageli ei huvita, kas töö tegijal on ravikindlustus või mis saab temast vanas eas, kui pensioniõigusi pole riikliku pensioni saamiseks kogunenud piisavalt, muudest hüvitistest rääkimata. Platvormitöö levik massidesse võib seega esitada väljakutse kogu sotsiaalkindlustusele. Kindlustuskaitsega hõlmatute arv väheneb ning sissemaksed vähenevad.

Platvormitööga kaasnevad enamasti väikesed ja/või ette ennustamatud sissetulekud, ebatavaline tööaeg ja lühikesed tähtajad. Head töö- ja pereelu ühitamise võimalused ühelt poolt, isolatsioon ja piiratud kontakt platvormiga teiselt poolt. Platvormitöö võib olla paindlik, aga samuti rutiinne ja stressirohke. Lihtne on küll siseneda, aga see tähendab piiratud perspektiivi minna edasi traditsioonilisse töösuhtesse. Enamasti platvorm oma teenusepakkujaid ka ei koolita.

Hetkel kuum