• Jaga lugu:

    Miks saab Eesti Energia riigieelarvest raha?

    Jääb arusaamatuks, miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada, vaid selleks on vaja kaasata vahendeid riigieelarvest, küsib riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.

    Foto: Raul_Mee, Raul Mee
    Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Rahandusministeerium on meedia kaudu avalikkust teavitanud sellest, et tegemist on Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega jaotusvõrgu, taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamiseks vajalikesse investeeringutesse.
    Tavapäraselt on AS Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud ka Londoni börsil ja suuremas mahus olemasolevate võlakirjade lunastamise tähtaeg eelseisvatel aastatel saabub alles 2023. aastal. Alates 2015. aastast käivitus ka euroala keskpankade varaostuprogramm ning selle programmi võlakirjade kvaliteedinõuetele vastavad ka Eesti Energia võlakirjad. Selle programmi raames on näiteks Eesti Energia võlakirju ostnud Soome keskpank.
    Põhjendust pole
    Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus ASi Eesti Energia juhtkonnaga 22. oktoobril 2018. aastal, et saada muu hulgas ülevaadet, mis põhjustel on vaja riigieelarvest ettevõtte investeeringuid kaasrahastada. Eesti Energia juhtkond ei põhjendanud komisjonile, miks on vaja investeeringuid riigieelarvest rahastada, selle asemel et katta investeeringu rahavajadus omavahendite ja laenudega.
    Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Euroopa Komisjon: Taani pankade negatiivsed intressid on OK
Negatiivseid intresse hoiustele rakendavad Taani pangad ei riku ilmselt reegleid, hindas Euroopa Komisjon.
Negatiivseid intresse hoiustele rakendavad Taani pangad ei riku ilmselt reegleid, hindas Euroopa Komisjon.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.