Mart-Sander Mõts • 26. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Erametsade väärtus võiks olla viiendiku võrra suurem

Eesti metsade väärtus on selgelt tõusuteel, kuid kasvu suurus oleneb ennekõike erametsaomanike teadlikkusest ja majandamise kvaliteedist, kirjutab Eesti Metsameistri juhatuse liige Mart-Sander Mõts.

Maailmas nähakse puidus uut asendajat naftapõhisele plastitööstusele ning Läänemere piirkonnas kasvab puiduhakke kui energiaallika kasutus igal aastal jõuliselt. Samuti on tõusmas nõudlus paberipuu järele, mida kinnitab Soome Kuopiosse rajatav maailma suurim 1,4 miljardit maksev tselluloositehas. Tugev on ka nõudlus kvaliteetse palgimaterjali järele, mille tõestuseks on rekordilised kokkuostuhinnad.

Ent me ei saa rikkama metsa suunas liikuda seni laialdaselt levinud põhimõttega “Mets kasvab ise”.

Kuigi riiki kirutakse mitmes valdkonnas, on metsa majandamisel riigi esindaja RMK professionaalne tegija. 2016. aastal kasutati metsade uuendamiseks ja metsastamiseks 28,9 miljonit metsataime, sellest 8,7 miljonit erametsas ja tervelt 20,2 miljonit riigimetsas. Ehk riik istutas enam kui kaks korda rohkem metsa aastas. Võiks arvata, et kaks korda rohkem istutades raius riik ka kaks korda rohkem metsa, ent RMK on metsa majandamisel pikka investeeringut tegemas – raiemaht olid umbes 2 miljoni tihumeetri võrra väiksem kui erametsas.

Erametsaomanikud on riigiga võrreldes alles kompamas metsauuendamise võimalusi – metsa nähakse tihti isekasvava ja ühekordse tuluallikana. Erametsaomanike taasmetsastamist piirab ühelt poolt vähene istikute kättesaadavus. Praegune Eesti istikute tootmismaht katab ära riigimetsa vajaduse, kuid ei ole piisav erametsa jätkusuutlikuks uuendamiseks. Suur alginvesteering ja pikk tasuvusperiood ei soosi uute taimlate teket. Olukorra parandamiseks olemegi jõuliselt kasvatamas metsaistikute tootmismahtu ning juba ülejärgmisel aastal on saadaval metsaomanikele ligi 5 miljonit puuistikut.

Üksi on raske

Oskuslikult majandades saaksid eraomanikud oma metsast ligi viiendiku võrra suurema tootlikkuse. Jätkusuutlik metsamajandamine on paljudele erametsaomanikele keeruline, kuna lõviosa Eesti erametsadest on väikesed, vaid paari hektari suurused alad ja nii on haldusvõimekus omanikul piiratud. Tark oleks pöörduda kompleksteenust pakkuvate ettevõtete või metsaühistute poole, kes annaksid põhjaliku ülevaate metsa seisukorrast. Konsultatsiooni on võimalik saada tarvilike metsahooldustööde ning nendega seonduvate toetuste kohta.

Kui erametsaomanikud jõuaksid taasmetsastamisel RMKga samale tasemele, võidaks sellest kogu Eesti ühiskond. Puidu osakaal tuleviku tarbimises kindlasti ei vähene – ühiskond on liikumas keskkonnasäästlike lahenduste suunas ja puit kui taastuvmaterjal on hea alternatiiv fossiilsetele maavaradele.

Mets on meie riigi ja meie inimeste üks suuremaid väärtusi ning me kõik oleme sellega suuremal või vähemal määral seotud. Oluline on majandada Eesti suurimat väärtust vastutustundlikult.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt