Soomlaste solvumine loeb
Soomlaste seas laialt levinud arvamusest, et Eesti teenindusasutustes suhtutakse neisse üleolevalt, tuleb kiirelt järeldused teha, leiab arendusfirma Trendline juht Eero Palm.
25. novembril kirjutas Helsingin Sanomat, et Tallinna tänavatel ei kuule enam nii palju soome keelt kui varem. Ilta Sanomat korjas samuti teema üles ja otsustas lugejate arvamust küsida. Teema kõnetab soomlasi, kuna tuhanded inimesed kommenteerisid või hindasid kommentaare internetis.
Kaugelt kõige enam toetust leidis arvamus, et „eestlased on juba pikemat aega suhtunud soomlastesse üleolevalt, teenindus on restoranides mannetu, ülehinnatud, seega pole ime, et turistid on kadunud. Kõik soomlased ei käi Eestis alkoholi pärast.” (948 nõustumist) ning et „Eesti on lihtsalt liiga kallis.“ (988). Paljud soomlased arvavad, et „Eesti rikkus ise turismituru“ (869) ning „mitte kuskil pole kohanud nii ebaviisakat teenindust kui seal” (505).
Valdav meelsus peegeldab solvumist, pettumust. Kommentaaride stiil on pigem väärikas ja asjalik, mitte õelutsev või sapine. Seega tõsiseltvõetav. Paljud ütlevad otse, et probleemiks ei ole „odav“ alkohol, vaid teenindus ja muutunud hoiak.
Ainuüksi nende kahe artikli juures näitavad oma hoiakut kümned tuhanded inimesed. Tänapäeva läbipõimunud sotsiaalmeedia-ajastul annab mõlema artikli siseriiklik jagamine tohutu kõlapinna.
Kuid veelgi rohkem inimesi, võib olla sajad tuhanded, ei vaevu kommenteerima ega jagama. Nad arutavad seda oma lähedaste ja töökaaslastega pubis või kohvinurgas.
Äratuskell peaks helisema
Ükspuha, kas teeninduse tase on päriselt langenud ja suhtumine soomlastesse kehv, aga selline on tuhandete potentsiaalsete klientide arvamus. Superohtlik olukord teenindussektorile.
Statistikaameti andmetel külastas Eestit 2017. aastal 916 000 Soome turisti. Seda on 2016. aastaga võrreldes 4% vähem. Tänavu kolmandas kvartalis (kõige magusam reisiaeg) külastas Eestit 5% vähem Soome turiste kui samal ajal aasta eest.
Rumal oleks Eesti ettevõtja, kes selle sihtgrupi solvumisest kiirelt järeldusi ei teeks.
Teeninduse taseme hoidmine on seotud pideva ja hoolsa tööga. Mõõtmine ja arendamine! Ja jälle uue ringiga ja taas kord! Tublid, kes seda teevad! Kahju, et osa ettevõtete jaoks on hea teenindus ainult veebilehel olev loosung.
Klient ei ole rumal. Inertsist toimiv nostalgiamull pigem lõhkeb ühel hetkel nende ettevõtete jaoks, kes sõnu ja lubadusi tegudega ei kinnita. Kui Soomes käiv arutelu eraldab Eestis terad sõkaldest, siis on ju kõik okei. Mõistlik konkurents hakkab esile kergitama neid, kes läbimõeldult ja vastutustundlikult oma kliente teenindavad.