Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gunnar Siiner: Saaremaa peab jälle Eesti osaks saama, meil siin jääb elu seisma!
Miks on nii, et kõne all on kaubanduskeskuste avamine, aga Saaremaa jääb lukku? On tõsine mure, et koos viirusega kaob ettevõtlus ja elu võimalikkus saarel, kirjutab Saarte Hääle peatoimetaja ja vastutav väljaandja Gunnar Siiner.
Saarte Hääle peatoimetaja ja vastutav väljaandja Gunnar Siiner.
Foto: Erakogu
Päiksepaistel istub perekond Saaremaal esimesel iseseisvusajal ehitatud talu hoovis. Kolm põlvkonda kahemeetriste vahedega. Elu Saaremaal on palju rahulikum, kui see mandrilt vaadates paistab. See, et oskame olukorra tõsidusest aru saada, on näha ka statistikas. Haiglaravi vajavate inimeste arv väheneb, kaitseväe välihaiglat hakatakse vaikselt kokku pakkima ja kriisikomisjon ei pea enam nädalavahetuseti edastama ärevaid sõnumeid viiruserindelt.
Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.