Eesti riigi edukus sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudame me säilitada oma emakeele selles ettearvamatus ja keerulises maailmas. Mitte-eestlasi on püütud erinevaid lahendusi luues integreerida 30 aastat, kuid võib julgelt väita, et see on olnud läbikukkunud üritus. Eelkõige sellepärast, et pole suudetud välja töötada kindlat süsteemi, kuidas, kus ja peamiselt kes korraldab ning ka vastutab eesti keele õppe korralduse eest riigis. Raha jagatakse paljudele organisatsioonidele, aga konkreetseid iga-aastaseid tulemusi ei tooda välja ega püstita ühtegi järgmise aasta eesmärki.