Ühelt poolt annab riigihangete seadus hankijale oluliselt tegutsemisvabadust ja kaalutlusruumi hankelepingu muutmiseks, avades teisalt tee võimalikeks kuritarvitusteks ilma tõhusate hoobadeta, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.
Viimastel aastatel nii koroonapandeemiast, ehitusmaterjalide ja kütuse hüppelisest hinnatõusust kui ka Ukraina sõjast tingitult on iseäranis palju olnud jutuks see, kas üldse ja kuidas täpsemalt riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguid muuta saaks.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?