Katsetamise kultuur on Eesti avalikus sektoris juurdunud paremini, kui oskaks aimata, kirjutab riigiametnik Mikk Vainik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tihti tabame end aruteludest, kus üks või teine riiklikult paika pandud koefitsient tekitab paksu pahandust. Mõne jaoks on poliitikute palgakordaja keskmise sissetulekuga võrreldes liiga suur, palju tüli on ka lasterikaste ja vähem lasterikaste perede lastetoetuse arvutusmeetodite erinevusest. Kes siis jätaks kasutamata võimalust arvustada kaasmaalase rahakoti sisu!
Alles siis, kui 2% + 4% teise samba pensionimaksete süsteemist saab Eestis 6% + 4% + 6% süsteem, jõuavad Eesti pensionid tulevikus 70%ni keskmisest palgast ehk sinna, kus on ka ülejäänud Euroopa, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Anname inimestele võimaluse määrata endale kaks elukohta ning seeläbi suunata pool oma tulumaksust ühte ja pool teise omavalitsusesse, kirjutab Indrek Maripuu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisintellekti kasutegur on nii suur, et tagasiteed sellest enam pole. Ent mis roll jääb inimesele, kui AI kõike oskab? Mõttetöö asemel võib selleks kujuneda hoopis teatud laadi füüsiline ja käegakatsutav tulemus, peenmotoorika, loovusel ja tunnetel põhinevad võimed, kirjutab ettevõtja Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.