Asjatundja: kauaoodatud ELi ühtne digiidentiteet annab taas elumärke

Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Euroopa Liidus reguleerib elektrooniliste allkirjade kasutamist eIDAS määrus (1), mis näeb muuhulgas ette, et (i) elektroonilist allkirja ehk e-allkirja ei tohi tunnistada õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele ja et (ii) kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

Alates 1. juulist peavad Eesti riigi- ja omavalitsusasutused tunnustama teistes liikmesriikides elektrooniliselt allkirjastatud dokumente, samamoodi hakkab Eestis antud digiallkiri kehtima kogu Euroopa Liidus.

Võtame parimatelt eeskuju ja ühendame meie digitaalse ID lahti ID-kaardist, kirjutab Norras elav ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.