Asjatundja: kauaoodatud ELi ühtne digiidentiteet annab taas elumärke

Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Euroopa Liidus reguleerib elektrooniliste allkirjade kasutamist eIDAS määrus (1), mis näeb muuhulgas ette, et (i) elektroonilist allkirja ehk e-allkirja ei tohi tunnistada õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele ja et (ii) kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

Alates 1. juulist peavad Eesti riigi- ja omavalitsusasutused tunnustama teistes liikmesriikides elektrooniliselt allkirjastatud dokumente, samamoodi hakkab Eestis antud digiallkiri kehtima kogu Euroopa Liidus.

Võtame parimatelt eeskuju ja ühendame meie digitaalse ID lahti ID-kaardist, kirjutab Norras elav ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).