Artikkel
  • Digiallkiri ilma ID-kaardita

    Euroopa Liidus reguleerib elektrooniliste allkirjade kasutamist eIDAS määrus (1), mis näeb muuhulgas ette, et (i) elektroonilist allkirja ehk e-allkirja ei tohi tunnistada õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele ja et (ii) kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

    Foto: Triin Kappak | TRINITI
    Eesti digiallkiri — sõltumata sellest, kas see on antud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil — on eIDAS määruse tähenduses kvalifitseeritud e-allkiri ehk QES ning seega sama kõva kui omakäeline allkiri ja mõnikord isegi veel kõvem. Näiteks on äriseadustikus kirjas, et äriregistrile esitatav digitaalallkirjastatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks notariaalselt kinnitatud avalduse ja volikirjaga.

    Eesti vs arengumaad (st pea kogu muu maailm)

    Eestimaalaste jaoks on digiallkirja andmine umbes sama eriline sündmus kui e-kirja saatmine või mobiiltelefoniga helistamine, ehk siis midagi niivõrd igapäevast, et me näiteks internetipangas ülekandeid tehes sellele isegi ei mõtle. Selle aluseks on tugev riiklikult tunnustatud digitaalne identiteet, mis on juba 2002. aastast ID-kaardi ja 2011. aastast Mobiil-ID kujul olemas igal Eesti elanikul. Mobiil-ID asemel või kõrval on umbes pooltel eestimaalastest kasutusel Smart-ID — nutilahendus, mis on kasutatav ka ilma SIM-kaardita seadmetes.
    Kui tehingus osaleb ka mõni välismaalane ning kui seadus ei näe ette tehingu vähemalt kirjalikku vormi, võib vabalt kasutada mujal maailmas populaarseid e-allkirjastamise teenuseid nagu DocuSign, Adobe Sign, HelloSign, signNow, PandaDoc, signRequest jpt. Aga kui välismaalaselt on vaja saada omakäelisega võrdväärne allkiri, lähevad asjad kiiresti „huvitavaks“. Tõsi, juba 2014. aastast pakub Eesti ka e-residentsust — digitaalset identiteeti, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada siinseid e-teenuseid ja anda kohalikega samaväärseid digiallkirju — kuid selle taotlemine võtab aega ning kõigil pole soovi või võimalust sellega tegeleda.

    Digiallkiri massidesse

    Siin tulebki appi Šveitsi firma Skribble, mis pakub — mulle täna teadaolevalt ainsa teenusepakkujana — igale soovijale kättesaadava võimaluse hakata andma kvalifitseeritud e-allkirju, mida tuleb kõikjal Euroopa Liidus omakäelise allkirjaga õiguslikult samaväärseiks lugeda. Teekond nullist esimese QES andmiseni ei maksa midagi ning hõlmab Skribble’is järgmiseid samme:
    1. Loo Skribble’i konto. Selleks on vaja minna lehele https://www.skribble.com/en-eu/, klõpsata nupule „Get started“, valida „For me as an individual“ ning sisestada oma meiliaadress ja valida parool või siduda loodav Skribble’i konto oma olemasoleva Google’i või Microsofti kontoga.
    2. Luba kõvad allkirjastandardid. Värskelt loodud Skribble’i konto võimaldab anda ainult kõige pehmemaid allkirju (SES, simple electronic signature). Järgmisele tasemele (AES, advanced electronic signature) pääsemiseks tuleb oma kontoga siduda ka oma mobiiltelefoni number. Omakäelise allkirjaga võrdselt kõvade e-allkirjade (QES, qualified electronic signature) andmiseks on vaja end vastavalt EU õigusele autentida. Seda saab teha veebis videokõne abil või mobiilis Šveitsi Mobile ID ja Nect Wallet äppide abil. Mõlemal juhul on vaja passi (ID-kaart ei kõlba). Sakslastel ja austerlastel on paar võimalust veel. Samm-sammulised juhised on saadaval lehtedelt https://help.skribble.com/de/en/increase-legal-weight ja https://help.skribble.com/de/en/unlock-qes-eu-video.
    3. Laadi üles ja allkirjasta oma esimene dokument. Klõpsa oma Skribble’i konto avalehel „New“, lohista PDF-vormingus dokument vastavalt tähistatud alale, klõpsa „Next“, määra allkirjastajaks ainult iseennast, vali allkirjale maksimaalne õigusjõud, klõpsa uuesti „Next“, lohista oma allkiri dokumendile ja klõpsa „Sign now“. Järgi juhiseid, kinnita allkiri ja laadi allkirjastatud dokument alla. „Puust ja punaseks“ juhised ja kasulikku lisainfot leiad lehelt https://help.skribble.com/de/english#getting-started.
    4. Kontrolli allkirja kehtivust. DigiDoc4 Client sellega kahjuks hakkama ei saa, kuid õnneks on olemas vähemalt kolm toimivat alternatiivi.
    a. Kui avad oma värskelt allkirjastatud dokumendi Adobe Acrobat Reader’is, peaks see väikese mõtlemise järel teatama „Signed and all signatures are valid“. Allkirjapaneeli avades ja oma allkirja info lahti klõpsates peaksid muuhulgas nägema teadet „This is a Qualified Electronic Signature according to EU Regulation 910/2014“.
    b. Laadides oma dokumendi lehele https://ec.europa.eu/digital-building-blocks/DSS/webapp-demo/validation ja klõpsad nupule „Submit“, peaksid saama oma allkirja kohta lugeda: „Qualification: QESig“ ja „Indication: TOTAL_PASSED“.
    c. Minnes lehele https://app.dokobit.com/validation (eeldab sisselogimist) ja valides „Uus valideerimine“, saad oma dokumendi üles laadida. Kui vajutad nupule „Valideeri“, mõtleb server natuke ja siis peaksid nägema allkirjastatud dokumenti koos selgitusega „1/1 kehtivat allkirja“.

    Pool muna on parem kui tühi koor

    Skribble võimaldab kõigil oma piisavalt usaldusväärselt autenditud kasutajatel anda kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju, millel on kogu Euroopa Liidus omakäelise allkirjaga võrdne õiguslik jõud. Minu senine kogemus kinnitab, et kuigi Eesti ID-tarkvara neid allkirju kontrollida ei oska, on vähemalt äriregister nii allkirjastatud dokumente vastuvõetavaiks pidanud.
    Eesti e-teenuseid Skribble kaudu kasutada ei saa. Seetõttu peaksid välismaalased, kes soovivad tegutseda näiteks Eesti ettevõtjate juhatuse liikmetena, taotlema e-residendi digitaalse isikutunnistuse. Aga üksikute „kõvade“ allkirjade andmise tarbeks on Skribble täiesti piisav ja seejuures sisuliselt igaühele kättesaadav lahendus.
    (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Insaiderite TOP: karuturg rappis kodubörsi miljonäride vara Kodubörsi liider on teistelt pika puuga eest kihutanud.
Tallinna börsifirmade insaiderite TOPi esikolmik püsib aastaga muutumatu, kuid karuturg on võtnud börsifirmade juhtide ja suuromanike portfellidest rasvase ampsu.
Tallinna börsifirmade insaiderite TOPi esikolmik püsib aastaga muutumatu, kuid karuturg on võtnud börsifirmade juhtide ja suuromanike portfellidest rasvase ampsu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.