Külli Vunk: tehisaru reeglid olgu arengu vedur, mitte pidur

Tehisintellekti valdkonna ettevõtjad ning poliitikakujundajad on ühel nõul, et see uus tehnoloogia vajab reguleerimist. Ent keegi pole päris kindel, kuidas seda teha.

"Köökides istuda ja inimestega rääkida" ‒ just nii sõnastab Jaan Tallinn oma investeeringute eesmärgi. Eesti üks rikkaimaid mehi ‒ võib-olla kõige rikkam ‒ on tõsiselt mures neurovõrkude ohtude pärast. Paradoksaalsel kombel just seetõttu panustab ta raha AI-ettevõtetesse.

Möödunud nädalal jõudis kätte suurtele platvormidele antud tähtaeg oma tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Liidu uute konkurentsireeglitega. Mõned leiavad, et nõuete kehtestamisega on juba hiljaks jäädud.

Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame näiteks küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas me võime üldse õiguslikult rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ning Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt.

Kuulus ütlus "Mitmekesistamine on kaitse teadmatuse eest" kuulub samavõrd kuulsale investorile Warren Buffettile, kes on korduvalt rääkinud investeeringute hajustamise eelistest enamuse jaoks. Omaha oraakli mõtte sõnastaksin aga veidi teisiti: haridus, uuringud ja hoolikas analüüs kaitsevad meid teadmatuse eest ning võimaldavad teha häid investeerimisotsuseid. Seevastu mitmekesistamine on oluline kaitse nende ettearvamatute sündmuste vastu, mida isegi kõige hoolikamad kalkulatsioonid ei suuda ette näha.