Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
5 raharöövlit IT eelarves
Isegi tänastes kokkuhoiupoliitikast kantud IT eelarvetes leidub küllaga raiskamist, näiteks mõttetult kallitele tarkvaralitsentsidele või jõudeseisvale võrguressursile, kirjutab Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero.
IT kulud on Eestis küllaltki hästi kontrolli alla võetud, kuid hoolimata terasest kokkuhoiupoliitikast on märgata mitmeid peamiselt teadmatusest tulenevaid üleliigseid kulutusi nii tarkvaralitsentsidele, hoolduslepingutele, liigsele võrguressursile kui tööjõule. Näiteks tegelevad mitmetes firmades kõrge kvalifikatsiooni ja palgaga IT juhid enamuse tööajast kasutajatoega, millega saaks hakkama ka tunduvalt madalama palgaga töötaja või väline teenusepakkuja. Tarkvara soetamisel ei osata tihti tähelepanu pöörata sama programmi erineva hinna ja lisavõimalustega versioonidele – sama töö saab ära teha ka odavama lahendusega.
Tarkvaralitsentsid
Kasutult seisva tarkvaralitsentsi uuendamise mõttetusest saavad kõik aru. Samas oleme näinud kliente, kes maksavad Enterprise lahenduste eest teadmata, et nende vajadused rahuldaks ka sama tarkvara standardversioon. Näiteks oleme erinevate IT konsultatsioonide raames kohtunud ettevõtetega, kes lihtsalt ei tea, et on olemas odavam Exchange versioon. Samas on Microsoft Exchange serveri standardversioon kolmandiku võrra Enterprise versioonist odavam.
Riketele reageerimine
Teiseks oleme märganud eri klientide puhul liigseid kulusid ärivajadustele mittevastava IT teenustaseme ostmisele. Mõelge hetke, kas Teil on kindlasti vaja, et iga rike firma IT süsteemis parandatakse loetud minutite jooksul ja seda hoolimata kellaajast? Äkki piisab osade teenuste puhul ka kuuetunnisest reageerimisajast? 24/7 ja kahetunnise rikke kõrvaldamise lepingu asemel poolepäevane taasteaeg võib anda serverimajutuses oleva serveri hoolduse hinnavaheks 50%.
Liigne võrguressurss
Liigseid kulutusi võrgule esineb harvem, kuid siin-seal tuleb siiski ette liiga kulukaid Interneti lepinguid ning astudes teenusepakkujaga läbirääkimistesse on võimalik saavutada arvestatav kokkuhoid. Rahaliselt on oluline vahe, kas Internetiühenduse läbilaskevõime on 4, 8 või 12 Mbit/s. Veebilehekülgede avanemiskiirusel või meilide liikumisel aga mitte. Pealegi saab võrguressurssi vajaduste kasvades lihtsalt juurde muretseda.
Raisatud ajud
Paljudes ettevõtetes koormatakse IT juhti pisiprobleemide lahendamisega, mis on tema kvalifikatsiooni arvestades tööaja raiskamine. IT juhil ei lasta tegeleda asjadega, mis viiksid firmat edasi, vaid ta peab tegelema pelgalt kasutajatoega. Olukorras, kus 30-60% IT arendusprojektidest venib kehva projektijuhtimise tõttu või ei saa kunagi valmis, on IT juhi rakendamine kasutajatele meilikontode loomiseks selge raiskamine.
Paberikulu
Viimase punktina juhiks tähelepanu printimis- ja paberikulule. Kuigi täielikult paberivaba kontor pole reaalne, siis printimiskulu oluliselt vähendada saab küll. Üks kokkuhoiukoht on sisemiste tööprotsesside viimine elektroonseks: kaubaliikumise dokumendid, saatelehed, ajagraafikud, puhkuse avaldused jms. Toimiva elektroonilise dokumendihalduse väheneb paberi ja printeritarvikute kulu ja kasvab töö efektiivsus, kogu dokumentatsioon muutub hõlpsalt kättesaadavaks.