- OMX Baltic−0,46%299,89
- OMX Riga−0,07%892,89
- OMX Tallinn−0,55%2 069,75
- OMX Vilnius0,16%1 201,53
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,07
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
- OMX Baltic−0,46%299,89
- OMX Riga−0,07%892,89
- OMX Tallinn−0,55%2 069,75
- OMX Vilnius0,16%1 201,53
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,07
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: prokurör, ärgake!
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega seotud Autorollo pankrotiskandaali kohta avalikuks saanud uus info on tekitanud kahtlusi, et tsiviilvaidlusele lisaks on põhjust algatada ka kriminaaluurimine.
Tänane Äripäev kirjutab kahtlustest, et Autorollos võltsiti laenulepingut, millega kadus ettevõttest 2 miljonit krooni sularaha. Lisaks on veel kahtlus miljoni krooni sulas väljalaenamises. Laenulepingud ilmusid firma raamatupidamisse pärast seda, kui ettevõtte tegevuses osalesid aktiivselt Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus ning nende tuttav advokaat Siim Roode. Autorollo ise oli aga läinud juba Keit Pentus-Rosimannuse isalt Siim Roode firma omandusse.
Tänases Äripäevas avaldatud info viitab, et Reformierakonna kahe tipp-poliitiku osalusel võidi rikkuda seadust. Oleme novembri lõpust alates toonud avalikkuse ette fakte ja kahtlusi, mis viitavad võimalikele kuritegudele. Nüüd peaks ärkama prokuratuur ja asuma kahtlusi kontrollima. Kõige hullem kahtlus on sularaha väljakantimine ning selle varjamiseks fiktiivsete laenulepingute sõlmimine.Prokuratuuri esindajad on seni öelnud, et Autorollo suhtes alustati märtsis kriminaalmenetlus, et uurida, kas ettevõtte juhid venitasid pankrotiavalduse esitamisega. Praegu on detsembri lõpp ja selle ühe episoodiuurimine veel kestab. Samas on ilmnenud palju tõsisemad kahtlused ja seetõttu ei tasu prokuratuuril lasta end ja avalikkust uinutada kevadel alustatud kriminaalasjaga.
Millest kõnelevad uued faktid? Esiteks sellest, et Autorollos võidi ajada segi ettevõtte ja isiklik rahakott. Oleme ka varem kirjutanud, et Autorollost tehti 2009. aastal regulaarselt suuri sularaha väljamakseid, mille kohta puudus korrektne dokumentatsioon. 2010. aasta augustis ilmusid aga ettevõtte raamatupidamisprogrammi kaks imelikku laenulepingut, mille alusel on antud välja kaks sularahalaenu. Üks laen oli 1 miljon krooni ja teine 2 miljonit krooni.Kaks miljonit krooni laenati Roman Moiseevile, kes tunnistas sel nädalal Äripäevale antud intervjuus, et ta ei ole mingit raha saanud ja tema allkiri lepingul on võltsitud.
Laenulepingute võltsimisele viitab ka see, et nendest polnud teadlik Tiit Pohl, kes kuni 2010. aasta suveni kuulus ametlikult Autorollo juhatusse. Tema teadmatust võib seletada sellega, et laenulepingud jõudsid Autorollo raamatupidamisse pärast seda, kui tema oli juhatusest lahkunud.
Ettevõttest väljastatud sularahalaene kasutatakse reeglina pettuseks. Näiteks siis, kui ettevõtja on kasutanud firma raha isiklikeks kulutusteks. Me ei tea, mis otstarbel võidi Autorollost 3 miljonit krooni välja viia, kuid see tuleb välja selgitada.
Kõige lihtsam on toimunut selgitada nelikul Väino Pentus, Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode. Kolm viimast olid omavahel tihedas kirjavahetuses, kui kahtlased tehingud Autorollos alguse said. Väino Pentus kuulus juhatusse. Millal ja kellega ikkagi laenulepingud sõlmiti, milleks sularahalaene anti, miks neid tagasi ei nõutud, miks räägib üks väidetav laenu saaja, et tema identiteet on varastatud? Nendele küsimustele peavad asjaosalised ise vastama või peab prokuratuur hakkama vastust otsima.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele