Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saku õlletehase juht: tagasi viina ja Mehukatti aega?

    Lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmine lükkaks inimesed tarbima rohkem kanget alkoholi. Tagasi viina ja Mehukatti peale, niisiis, kirjutab Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein.

    Õlle ja viina aktsiisi tasakaalus suhte lõhkumise mõte, mida kange alkoholi tootjad viimastel nädalatel meedias propageerivad, on selgelt samm ajas tagasi. Tagasi nõukogude aja lõppu, kui praeguseks vana Euroopa riikidest üle võetud õlle ja toidu või veini ja toidu kultuur meie söögikohtades ja kodudes alles arenema hakkas.
    Kui Eesti peaks tõesti kaaluma 2,6kordset aktsiisitõusu lahjadele alkohoolsetele jookidele, tekiks olukord, kus lahja alkoholi ühe absoluutalkoholi ühiku hind kaupluses oleks kaks-kolm korda kõrgem kui kange alkoholi puhul. Selline muutus toob kaasa hüppelise absoluutse alkoholi tarbimise tõusu ja sellest tulenevalt ka rahva tervise kahjustamise. Seniste tarbijakäitumise suundumuste põhjal võib eeldada, et aktsiisitõus suunaks jõuliselt just hinnatundlikuma klientuuri kanget alkoholi tarbima.
    Alles eelmisel nädalal sattusin poes jälgima olukorda, kus noored (juba alkoholi ostmise eas, aga alampiiri ligidal) pidasid aru, kas võtta mitu pudelit lahjat alkoholi või mahlapakk ja viin. Peale jäi viin. Öeldi, et mõjub ägedamalt, lahjat jooki ei jaksa nii palju osta.
    Selle kohta, kui palju ja mida täpselt Eestis praegu juuakse, annavad erinevad uuringud vastakaid tulemusi. Kõik on aga ühte meelt, et kange alkoholi osa on meil endiselt väga suur. Konjunktuuriinstituudi andmed 2011. aastast kinnitavad tõsiasja, et kõige rohkem – ligi 4 liitrit inimese kohta aastas - tarbivad Eesti elanikud (ümberarvestatuna 100% alkoholiks) kangeid alkohoolseid jooke. Kuigi lahja alkoholi osa on viimastel aastatel kasvanud.
    Enamikus Euroopa riikides kehtib lahjale alkoholile madalam aktsiisimäär kui kangele. Hispaanias lisati õlu hiljuti riiklikus teavituskampaanias isegi toidupüramiidi, mis tutvustas tasakaalustatud toitumise juurde käivaid toite ja jooke. Riigid suunavad oma tarbijaid pigem mitte eelistama kangeid alkohoolseid jooke ning olulisim põhjus selleks on mõju tervisele.
    Vaadates üksikinimese ja tema tervise pealt edasi terviku poole, siis lahja ja kange alkoholi aktsiiside ühtlustamine mitte ei suurendaks, vaid vähendaks lahjade alkohoolsete jookide pealt saadavat maksutulu. Seda ühelt poolt seoses tarbimise liikumisega kange alkoholi suunas, mõnedes tarbijagruppides ka salaalkoholi suunas. Teiselt poolt seetõttu, et lahjasid alkohoolseid jooke hakataks ilmselt ostmas käima naabrite juures Lätis. Selline piiriülene kaubandus eksisteerib kõikide riikide vahel, kus on märgatav aktsiisierinevus. Lähemaid ilmekaid näiteid on Taani ja Saksamaa praktika. Seda enam, et meie puhul viiks aktsiisi tõstmine 2,6kordseks Eesti viie kõige kõrgeima õlleaktsiisiga riigi hulka Euroopas.
    Jah, õlle tootmine (nagu ka mittealkohoolsete jookide ja vee tootmine) on minu juhitava ettevõtte tegevusala ja äri. Aga mitte hoolimatu ja lühiajalisi huvisid silmas pidades tehtav äri. Eestis tegutsevad õlletootjad on eneseregulatsiooni korras seadnud oma toodetele ja reklaamidele piire, seda soovist arendada siinset joogikultuuri. Siia kuulub näiteks otsus mitte toota kangemat kui 7% õlut, samuti selliseid jooke mitte maale tuua ega reklaamida.
    Riikliku alkoholipoliitika raamdokument, mis praegu on avalikuks aruteluks avatud, sisaldab rea tasakaalustatud turu ja tasakaalustatud tarbimise poole suunatud punkte. Samuti eesmärki vähendada absoluutalkoholi tarbimist. Kindlasti ei saaks me selle eesmärgi poole liikuda, andes kangele alkoholile hinnaeelise. Jätkame ikka tasakaalustatult õiges suunas, juba vastu võetud aktsiiside 5protsendilise tõusmise taktis.
     
    Autor: Vilja Kiisler, Margus Kastein
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Kallas tormiliseks kiskunud kaitsedebatist: meenutab kuldkala kulgemist akvaariumis
Peaminister Kaja Kallas tõdes tänasel pressikonverentsil, et kaitsevõime ja julgeoleku debatt on kiskunud tomiliseks, mis meenutab talle kuldkala kulgemist akvaariumis.
Peaminister Kaja Kallas tõdes tänasel pressikonverentsil, et kaitsevõime ja julgeoleku debatt on kiskunud tomiliseks, mis meenutab talle kuldkala kulgemist akvaariumis.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.