Reformierakonna päästab vaid enesepuhastus

Kui Reformierakond tahab viimaste aastate jooksul puhkenud, parteipoolse sisulise lahenduseta jäänud skandaalidest eluvõimelisena välja tulla, siis on vaja läbi viia sisemine puhastus, mida avalikkusele ka adekvaatselt kommunikeeritakse. 

Praegu on häältepettuse skandaal alles isikutevahelise poriloopimise ja ägeda üksteise süüdistamise staadiumis. See etapp oleks võinud üldse ära jääda, sest tekitatud kahju on väga suur ja raskesti heastatav. Kõige tähtsam küsimus tuleviku seisukohalt pole mitte see, kes valetas ja kui palju, vaid eelkõige see, mismoodi partei kavatseb taastada usaldusväärsuse enda kui valitsuserakonna  - aga ka laiemalt Eesti poliitika vastu üleüldse.

Mida tuleb selleks teha? Esiteks, Reformierakond peaks kiiresti korraldama uued juhatuse valimised. Teadmisega, et peaministri- ja valitsuse juhtpartei tegevust suunab juhatus, mis ei ole ametisse saanud ausalt, pole võimalik jätkata. Juhatuse, mis kujundab ja viib ellu partei poliitikat, otsustab ministrite ametissesaamise ja nende tagasikutsumise, peab kahtluste püsimise vältimiseks kindlasti uuesti kokku panema.

Teiseks: tuleb anda ausat ja adekvaatset infot selle kohta, mismoodi häältevargus toime pandi ja missugune oli selle mõju (eelkõige riigikogu valimiste tulemusele). Süüdlaste näidispoomise asemel tuleb avalikkusele ka veenvalt näidata, mida võetakse hääletussüsteemi parandamiseks ette, et analoogsed juhtumid oleksid tulevikus välistatud.

Kolmandaks, uhkuseplakatid tuleb kohe ära koristada. Need ei mõju praegu mitte ainult küüniliselt, vaid antireklaamina. Sotsiaalmeedias juba irvitatakse nende üle. Olukorras, kus partei üle on võimalik ainult sügavat piinlikkust tunda, pole erakonnal mõtet ennast raha eest veel rohkem alandada lasta.

Neljandaks, peaminister Andrus Ansip peaks avalikult vabandust paluma. See vabandus ei peaks tulema mokaotsast ja formaalselt nagu rahastamisskandaali puhul, vaid veenma, et peaministril on tõsi taga. Kuna empaatia on alati Ansipi nõrk külg olnud, siis on see ilmselt keeruline ülesanne. Aga peaminister võiks endale võtta võimaluse üllatada. Õigesti valitud ja usutavad sõnad võivad imet teha.

Viiendaks: ka vanade luukeredega tuleb midagi ette võtta. Valetamisskandaaliks käändunud rahastamisskandaal ei lõppenud kriminaalasja lõpetamise määruse avalikustamisega. Olukord, kus Reformi tipud valetasid teadmises, et avalikkus teab, et nad valetavad, on veel liiga hästi meeles. Kristen Michali kõrvaldamine poliitiliselt pealavalt ei lahendanud probleemi, lükkas selle vaid vaiba alla. Ka praegu teame, et valetatakse, aga me ei tea lihtsalt, kes ja mida täpselt. 

Samamoodi tuleks võtta julgus rääkida selgeks omaaegse R-hoolduse asjad. Muidu jääbki avalikkusele silme ette Reformierakonna tippude amokijooks ajakirjanike eest. Peale selle veel Autorollo sularahalaenud ja allkirjavõltsimine. Ja VEB-fond. Kui hirmus saab see kõik Reformierakonnale olla? Tõtt rääkida võib olla väga raske, aga pikki aastaid valetada ja varjata on veelgi raskem. Ja ohtlikum. Viimaks: opositsiooni jäämist pole vaja karta. See võib olla uuestisünni võimalus.

Autor: 1185-aripaev