Aivar Hundimägi • 16. juuli 2013 • 4 min
Jaga lugu:

Savisaar rääkigu rahaasjadest õigete nimedega

Möödunud nädalal selgus, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar on kustutanud 173 550 euro suuruse võla. Savisaare advokaadi väitel kustutati võlg raamatute kirjutamise eest saadud honorariga.

Eile andis Savisaare advokaat meediale veel täiendavaid selgitusi. Tema sõnul aitas võla tasuda Šveitsis tegutsenud juriidiline isik Arsai Investments ning summa suurus tulenes Savisaare abieluvara lepingus olnud kohustusest. Pärast neid selgitusi võiks lõppeda jutud honorarist. Räägime ikkagi asjadest nende õigete nimedega.

Üle kahe aasta on Edgar Savisaare tegevuse suhtes kestnud kriminaaluurimine. Prokuratuuri ja kaitsepolitsei kahtluse kohaselt on Savisaarel olnud Šveitsi pangas salakonto. Selle kontoga oligi seotud see sama Arsai Investments, mida Savisaar ise on nimetanud tsentraalset maailmavaadet toetavaks fondiks, kuid mida ta tõenäoliselt on kasutanud oma vara peitmiseks.

Täpsemalt saab sellest fondist ja Šveitsi pangas asuval kontol olnud rahakeerutusest ning Savisaare suhtes tekkinud altkäemaksu ja rahapesu kahtlustest lugeda ajakirjanik Koit Brinkmanni uurivast artiklist, mis ilmus käesoleva aasta 5. aprillil Äripäevas.

Šveitsi kohturegistrist Savisaare kohtuasja jälgi ajades õnnestus Brinkmannil leida dokumendid, mis aitas tuua selgust Savisaare rahaasju puudutava kriminaaluurimise kohta. Nendele dokumentidele tuginedes on minul tekkinud veendumus, et Savisaare möödunud aastal ilmunud raamat „Tõde Eestist“ on olnud lihtsalt Keskerakonna esimehe hale katse oma salakontol toimunud tehinguid varjata. Savisaare viimane raamatuprojekt sarnaneb kuriteo sooritanud isiku katsega endale pärast kuriteo sooritamist alibi kindlustada.

Kirjeldan lühidalt ja lihtsustades Äripäeva käsutuses olevatele dokumentidele tuginedes, mis on Savisaarega seoses tekkinud korruptsioonikahtluste tagamaad.

Juba aastast 1997 on Edgar Savisaar seotud Šveitsi pangas oleva salakontoga, kuhu Eestis ja Tallinnas ärihuve omav ettevõtja on teinud rahaülekandeid. Mitmed kaudsed faktid viitavad, et seal konto olnud raha võis Savisaar variisikute abil kasutada ka Eestis kinnisvara soetamiseks.

Seda kontot nimetatakse Šveitsi kohtudokumentides perefondiks. Tegemist on fondiga, mille osanikke ei pea kandma registrisse ehk see pakub jõukatele perekondadele diskreetset võimalust raha kogumiseks. Fondile on ligipääs ainult pereliikmetel ja sellist fondi kasutatakse näiteks laste õpingute tarbeks raha kogumiseks.

2011. aasta alguseks oli sellele Savisaarega seotud kontole kogunenud varasid vähemalt 470 000 euro väärtuses. See summa on võrdne praeguse Tallinna linnapea 12 aasta töötasuga.

Hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles Edgar Savisaare eksabikaasa Vilja Savisaar-Toomast, et temal sellele kontole ligipääs puudus ja tegemist oli Edgar Savisaare rahaga. Just Vilja ja Edgar Savisaare abielulahutus on üks põhjus, miks Eesti uurijad jõudsid Savisaarega seotud salafondi jälile.

Lahutusega kaasnenud abieluvara jagamiseks ja kohtuvaidluse vältimiseks oli Edgar Savisaarel vaja 2009. aasta sügisel kiiresti raha. Ta võttis lühiajalise 173 500 eurose laenu oma kunagise lähedase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegade Siim ja Sulev Seppiku firmast. Seppikud on uurijatel aidanud Savisaare rahakeerutamisse selgust tuua ning see on tõenäoliselt üks põhjus, miks Ain Seppik läks Savisaarega riidu ning ei kuulu täna enam Keskerakonda.

Võimalik, et korruptsiooniuurijad lubasid vendadele Seppikutele vastukaubana pigistada silmad kinni Seppikutega seotud ettevõttes toimunud kahtlaste rahaülekannete ning võltsimiskahtlusega raamatupidamisdokumentide suhtes. Seppikute skeemidest ilmus Äripäevas uuriv lugu 29. aprillil 2011. aastal.

Vendade Seppikute firmalt 2009. aastal saadud laenu tasus Edgar Savisaar poolteist kuud hiljem. Raha selleks sai Savisaar Peter Kaiseri nimelisele isikule kuuluvalt ettevõttelt Pipa Business Corporation. Sarnases suurusjärgus summa sai aga Kaiseri firma Savisaarega seostatud Šveitsi salakontolt. Nendest rahakeerutamistest tekib kahtlus, et sisuliselt laenas Savisaar raha iseendale, et tasuda võlg Seppikute firmale.

Mingil põhjusel oli Savisaarel vaja Peter Kaiseri firmast võetud laenust vabaneda ja selleks kasutas ta tõenäoliselt jällegi enda varjatud sääste. Avalikkuse jaoks mõeldi välja jutt hiiglaslikust honorarist, mida Savisaar saab juba ilmunud ja tulevikus ilmuvate raamatute eest.

Eelmisel nädalal Savisaare rahaasjade kohta avalikuks saanud uued faktid on märk, et prokuratuur on tema tehingute uurimisel teinud edusamme. Varasemad Šveitsi salakontoga seoses tehtud avaldused on Savisaar teinud tavaliselt pärast seda, kui uurijaid on jõudnud mõne olulise niidiotsani.

Jutt hiigelhonorarist peegeldab aga juba paanikat, sest kõik saavad aru, et Savisaar valetab. Savisaarele endale ei ole aga teiste arvamus enam tähtis. Ta pingutab koos advokaatidega praegu selle nimel, et vältida korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud kunagise Rahvaliidu juhi ja keskkonnaministri Villu Reiljani saatust.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt