• OMX Baltic−0,06%297,05
  • OMX Riga−0,5%915
  • OMX Tallinn−0,1%2 024,65
  • OMX Vilnius0,16%1 221,28
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,08%9 316,65
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,62
  • OMX Baltic−0,06%297,05
  • OMX Riga−0,5%915
  • OMX Tallinn−0,1%2 024,65
  • OMX Vilnius0,16%1 221,28
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,08%9 316,65
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,62
  • 09.08.13, 07:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lihaturu langus väljus andmevea piirest

Statistikaameti andmed Eesti 2012. aasta lihasaldo osas on lihatootjale ja loomakasvatajale kindlasti mõtlemapanevad, et mitte öelda šokeerivad, tõdeb oma arvamusloos aktsiaseltside Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm.
Ametlikult tarbiti Eestis mullu 10 miljonit kilogrammi ehk üle 10 protsendi liha vähem kui 2011. aastal. Tervelt kümnendik on nii lühikese aja jooksul väga suur langus, eriti kui seni on lihaturul nähtud peaaegu katkematut tarbimise kasvu.
Eelmisel aastal kallinesid tarbijahinnad natuke alla nelja protsendi ning toidu hinnatõus jäi samuti alla nelja protsendi. Samal ajal kasvasid sissetulekud keskmiselt viis protsenti ja seega justkui probleemi poleks. Samas on toiduainete hulgas just liha hinnad mullu kallinenud peaaegu kaheksa protsenti. Toidu keskmise hinnatõusu allajäämine liha hinna tõusule kaks korda on tingitud tarbijapoolsete soodsamate alternatiivide otsimisest nii eri lihaliikide seast kui ka üldse lihast loobumist, näiteks muna kasuks.
Eesti elanike arvu muutust silmas pidades võib 2-3 protsenti tarbimise vähenemist kirjutada inimrände arvele. Lisaks mujale elama läinutele ei tarbi Eestis täies mahus liha ka see elanik, kes töötab näiteks Soomes ja kodumaal viibib vaid nädalavahetusel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas on statistikast möödaminevad lihakogused minu hinnangul Eestis suurenenud. Erinevate „oma-talu-mahe-värske-turu“ nimeliste müügikohtade arv on kasvanud. Ülevaade seal müüdava kauba koguste ja liha päritolu kohta on aga puudulik. Ka kõikvõimalikke väikeseid marinaadis importliha müüjaid on rohkem kui kunagi varem. Kerkib küsimus, kas kõik neis lihatööstustes toimuv on kontrolli all?
Rakvere Lihakombinaadi juhi Teet Soormi hinnangul võib Eesti lihatarbimise mahu järsu vähenemise üks olulisemaid põhjusi peituda ametlikult deklareerimata tootmis- ja importkogustes. Loe tema pikemat arvamuslugu tänase Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 25 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele