• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurents eeldab koostööd

    Koostööle vastanduva rivaalitseva konkureerimise kõrvale vajame arengu jätkamiseks senisest enam koordineeritud tegevusi. Pikema aja jooksul ei ole konkureerimine  koostööta võimalik, leiab professor Enn Listra.

    Enamasti peetakse konkurentsist kõneldes silmas vaid sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete majanduslikku võitlust klientide raha pärast. Tegelikult on konkurents laiemalt vaadates üks majandusliku koostöö efektiivsuse tagamise vahenditest.
    Eesti majandus on kallutatud väiksemat lisandväärtust andvate ja madaltehnoloogiliste tegevusalade poole. Korduvalt välja pakutud lahenduseks ongi kõrgemat lisandväärtust andvatele tegevusaladele liikumine koos meie asendi muutmisega globaalses väärtusahelas.
    Teiseks, ka tegevusalade siseselt on meie tootlikkus oluliselt madalam ning positiivsed muutused siin suurendaksid kohe ka kogu majanduse tootlikkust.Lahenduste näilik lihtsus paneb küsima, miks pole see seni õnnestunud. Ühe põhjuse leiame, kui tuletame meelde „kuulsat“ eesti bussijuhti, kes Helsingisse tööle läks. Ja siis läks teine, kolmas ja neljas kah. Ning kõik koos soomlastega seal töötades tekitavadki selle suure erinevuse SKPs inimese kohta. Eestis koos toimetades aga sama ei õnnestunud, kuigi nad keerasid rooli enam-vähem samuti.Üksikute inimeste tasemel ei ole meie erinevus naabritest suur. Neil kukub aga koostöö meist tunduvalt paremini välja. Koostöö töötajate vahel, ettevõtete vaheline koostöö, koostöö tegevusalade vahel ja sees, koostöö riigis tervikuna ja riiklikul tasemel on need asjad, mida on meilgi tarvis õppida ja õpetada.
    Kehv oskus teha koostööd nii inimeste kui ka  ettevõtete vähendab majanduse tootlikkust ja. Sellised oskused on pideva arenguga riikides kujunenud ja kujundatud mitmete põlvkondade katsetuste, sellealase innovatsiooni ja viimasel ajal ka hariduse kaudu. Põhimõtteliselt on meilgi valida, kas oodata, kuni majanduslikule valikule tuginev äriline evolutsioon meid koostööd tegema õpetab või hakata seda sihipäraselt õppima. Selleta pole majandusedu loota.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.