• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Soome palgaleppest tõuseb meile tulu

    Äsja jõustus Soome tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonide kokkulepe, et tänavu tõuseb palk esialgu 20 euro võrra ja siis 0,4 protsenti palgasummast. Selle pikkade läbirääkimiste tulemusena sündinud leppe mõju peaks väljenduma 20 000 töökoha tekkimises ja jätma ettevõtjatele rohkem raha kätte investeerimiseks.

    Äripäeva hinnangul on soomlaste kokkuleppel Eesti majandusele positiivne mõju mitmes aspektis. Esiteks, laias plaanis: kui soomlastel läheb hästi, siis läheb suurema tõenäosusega hästi ka meil. Soome on Eestile ikka olnud oluline ekspordipartner, kelle heast käekäigust oleneb ka meie hea käekäik. 
    Palgakokkulepe on osa Soome laiemast reformipaketist konkurentsivõime kasvatamise nimel: tootlikkuse kasv on mitme viimase aasta jooksul palgatõusu kiirusele alla jäänud ja hakanud õõnestama konkurentsivõimet.  Soomes on tööandjate ja ametiühingute kokkuleppe sünni juures olulise osapoolena osalenud ka poliitikud ning veel pärast kokkuleppe allkirjastamistki paneb rahandusminister Jutta Urpilainen ettevõtetele südamele kokkuleppest kinni pidada ka firmajuhtidel – et nemadki solidaarsuse põhimõttel pikemaajalist perspektiivi silmas pidades nii tillukese palgatõusuga lepiksid.
    Teiseks, eesti töökätele tähendab see töövõimaluste laienemist või vähemasti püsimist sealpool lahte. Eelisseisus on siin ehitajad, sest Soome ehitajad nimelt keskse palgakokkuleppega ei liitunud, pidades nii väikest palgatõusu sektori eripära silmas pidades ebapiisavaks. Eestis aga kipub ehitussektor kiratsema ning perest eemalolemisest väsinud „Kalevipoegadele“ ei pruugi siinmail tööd ja leiba jaguda. Teisteski sektorites hoogu koguv palgasurve kipub Eesti ehitussektoris ettevõtete kasumimarginaale sulatama ja ähvardab lähiajal koguni viiendiku ehitajaist uue töö järele ringi vaatama sundida. See, tõsi, puudutab rohkem kontorites istuvad valgekraesid kui kuldsete kätega töömehi. NIi võivad siinmail madalama palgaga harjunud eestlased ka lähitulevikus Soomes kergesti tööd leida. Siiski peitub siin ka negatiivse mõju oht Eesti tööjõuturule: sektoriti on Eestis tööjõupuudus terav ning kvalifitseeritud tööjõu puudus võib Soome mõjul veelgi süveneda.
    Kolmas võimalik positiivne mõju on see, et soomlased otsustavad osa oma ettevõtteid Eestisse kolida, kuid siin võivad meie lootused tegelikkusest suuremad olla. Siiski on Soome ettevõtete arv Eestis viimastel aastatel tasapisi suurenenud ning suureneb ilmselt veelgi, aga vaevalt et hüppeliselt.
    Neljandaks aitab soomlaste lepe meie poolt vaadates justkui „iseenesest“ vähendada Eesti ja Soome palgalõhet, mille mõju saab Eestile pikaajalises plaanis olla ainult healoomuline. Suur palgalõhe Skandinaaviamaadega on väljarände olulisemaid põhjusi, mis muudab Eesti tööjõuturu pikaajalises vaates järjest komplitseeritumaks. Sellal kui soomlased palgakasvu pidurdavad, saavad Eesti palgad koos tootlikkuse kasvuga Soome omadele järele jõuda, samal ajal optimaalset palgakasvu ja efektiivsuse kasvu suhet silmist laskmata.
    Ja viimaks võiks Soome eeskuju meile õpetada, et võib-olla on vigade tegemist ehk kergem vältida kui neid pärast parandada. Samuti on eeskujulik soomlaste võime tähtsates küsimustes ühiskondlikke kokkuleppeid saavutada.
     
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.