- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Buumiaegne hind, aga teine korter
Korterihindade buumiaegsetega võrdlemise käigus on jäänud tähelepanuta asjaolu, et tänane uus korter erineb tootena väga oluliselt buumiaegsest, kirjutab Hausers Grupp OÜ juhatuse liige Tomy Saaron.
Viimasel ajal ehitatud korterid on näiteks oluliselt energiatõhusamad tänu soojapidavamate akende ning rohkema soojustuse kasutamisele seintes ja katusel. Samuti on uusarendused palju säästlikumad küttekulude osas. 2013. aasta alguses vastu võetud ELi energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned ehk tootma sama palju energiat kui kohapeal tarbivad, mistõttu investeerimine energiatõhususse jätkub.
Uue energiatõhusama kortermaja ehitamine on aga arusaadavalt kallim, kui seda oli kinnisvarabuumi aastatel ehitatud kortermaja. Samuti asuvad tänased rajatavad korterid parematel asukohtadel ja arendused on detailsemalt läbimõeldud.
Suurema osa uue korteri hinnast moodustub ehitushind, suuruselt järgmine kuluartikkel on krundi maksumus. Neile järgnevad infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, hoone projekteerimismaksumus, projekti finantseerimine jm kulud.
Ehitushind on viimase kolme aastaga tõusnud ca 20% ja selle peamine vedur on tööjõukulude kallinemine. Isegi kui järgnevatel aastatel ehitushind stabiliseerub, siis selle kukkumine 2010. aasta tasemele ei ole eriti reaalne. Lisaks tööjõu kallinemisele survestavad ehitushinda nii inflatsioon kui energiahindade kallinemine.
Ehitusfirmad töötavad praegu oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegid ettevõtted ehitusbuumiaastatel, mistõttu ehitushindade tõus on tingitud paljuski sisendhindade tõusust, mitte ettevõtjate ahnusest. Viimast aitavad edukalt kontrolli all hoida ehitusfirmade rohkus, tihe konkurents ja mõõdukas töömaht.
Kinnistute hinnad on samuti viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, aga mitte nii palju kui ehitushind. Nii mõnedki kinnisvaraarendajad ostsid majanduslanguse aastatel kinnistuid pankrotivarana suhteliselt odavalt. Uutel arendusprojektidel aga nimetatud eelis praktiliselt puudub. Kinnisvarainvestorite riskijulgus on suurenenud ja arendusturule on tulnud uut kapitali, mis on samuti kinnistute hinda kasvatanud.
Kinnisvarahindade edasinegi kallinemine on võimalik, kuid on tugevalt seotud inimeste sissetulekutega. Kui palgad tõusevad, on ka kinnisvara hinnatõus tõenäoline.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele